Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel
Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2008, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-5314 Tsiviilasi Elisa Mobiilsideteenused AS-i hagi Rein V... vastu 6 058,20krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: hageja Elisa Mobiilsideteenused AS (rk 10261411, asukoht Vilmsi 47, 10126 Tallinn)... kostja Rein V... Kohtuistungi toimumise aeg 11. märts 2008. Protokollija Jane Oidsalu.
RESOLUTSIOON
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173, 178, 436, 438, 452lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus otsustas:
1. Jätta rahuldamata Elisa Mobiilsideteenused AS-i hagi Rein V... vastu 6058,20krooni nõudes.
2. Kohaldada Elisa Mobiilsideteenused AS-i hagis Rein V... vastu aegumist.
3. Jätta manetluskulud Elisa Mobiilsideteenused AS-i kanda.
Menetluskulude kindlaksmääramine. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotusekohta tehtud lahendi jõustumisest.
HAGEJA NÕUDED; KOSTJA VASTUVÄITED
12. veebruaril 2007 esitas Elisa Mobiilsideteenused AS hagi Tartu Maakohtusse Rein V... vastu 6 058,20 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale teleteenust vastavalt poolte vahel 25.05.2000. a. sõlmitud GSM 256 liitumiselepingule nr 0160726. Hageja esitas kostjale arved kogusummas 7 632,50krooni, millest kostjal on tasumata 3 029,60krooni. Lisaks on lepingus ette nähtud viivis 0,5% tasumata põhivõlast päevas. Hageja lähtub hea usus põhimõttest ja Eesti Vabariigi kohtupraktikast ning nõuab viivist summas 3 028,60krooni. Hageja leiab, et kostjal on kohustus tasuda 11.09.2000. a. esitatud arvealusel 3 028,60krooni. Hageja on vähendanud arvel esitatud summat 9703,20kroonilt 3 028,60kroonini.
Hageja leiab, et ei ole võimalik kohaldada TsÜS §146 lg-s 1 sätestatud aegumist, kuna kostja on rikkunudkohustust tahtlikult. Sellisel juhul tuleb kohaldada TsÜS §146 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaega, milleks on 10 aastat.
Hagiavalduses kostja hagiga ei nõustunud ja palus kohaldada aegumist. Kostja leiab, et tahtlikult kohustuse mittetäitmisest ei saa juttu olla, kuna hageja ise rikkus lepingut ning kahju tekkis hagejale selle tagajärjel. Kostja leiab, et liiutmislepingus on kokku lepitud kõnede krediidipiir 800krooni, mille täitumisel oli hageja kohustatud väljaminevad kõned sulgema.
Kostja seletab, et kaotas telefoni, mistõttu tarvitati tema sim-kaartipahatahtlikult, tekitades talle suure arve. Kostja toob välja, et ontasunud 800krooni, millega oli arvestanud igakuiselt kõik kõned tasutuks. Kostja leiab, et tal oli õiguspärane ootus, et krediidipiiri saabumisel või ületamisel sulgeb teleteenuse osutaja automaatselt väljahelistamisteenuse.
POOLTE VÄITED KOHTUS
11. märtsil 2008 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja oma nõudejuurde. Hageja lisas, et kuigi pooltevahelises lepingus oli seatud sissekrediidipiir 800,00 krooni, leiab hageja, et see ei kohustanud teleteenuseosutajat sulgema või piirama väljaminevaid kõnesid, kui krediidipiir onületatud. Krediidipiir on inimese enda kontrollsüsteem. Isik on isenõustunud temale pandud kõnede krediidipiiranguga, millest teda sellepiiri saabumisel teavitatakse. Hageja leiab, et teleteenuse osutajalepinguline kohustus on teavaitada krediidipiiri saabumisest, mitteväljaminevate kõnede sulgemine krediidipiiri saabumisel või ületamisel. Kohtuistungil jäi kostja varem toodud seisukohtade juurde ja paluskohaldada aegumist. Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja Tõnis S..., kes on erialaltpsühholoog. Tunnistaja rääkis, et on kostjaga vanad tuttavad. Tunnistajaütluse kohaselt sattus telefon kolmandate isikute kätte, mille pealetekkis kostjal kahtlus telefoni kuritarvitamise seisukohast. Tunnistajaoli kostjale rääkinud, et kui lepingus on olemas krediidiliimit, siislülitatakse telefon välja krediidilimiidi ületamisel. Kostja ei teavitanudka politseid ega palunud kaarti sulgeda, kuna krediidilimiidini oli ainult 200 või 300 krooni ning selle asjaga ei oleks politsei tegelenud.
Sellest lähtuvalt leiab kohus, et kuna hageja ei olnud õigustatud summale, mille maksmisest kostja keeldus, ei saa rääkida ka tahtlikust kohustusestkõrvale hoidumisest ega ka aegumistähtajast 10 aastat TsÜS §146 lg 1 ja VÕSRS §9 lg 1 ja lg 2 kohaselt aegus nõue 11. septembril 2003. Kuna kostja on esitanud TsÜS §143 toodud taotluse aegumise kohaldamiseks, on kohus seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas tuleb kohaldada aegumist, peab kohus vajalikuks märkida järgmist.
Pooltevahelise lepingu tingimustetõlgendamisel tuleb arvestada poolte tahet lepingu sõlmimise ajal. TsK§165 lg 1 sätestab, et leping loetakse sõlmituks, kui poolt vahel on saavutatud kokkulepe kõigis selle olulistes punktides. Vaieldamatult oli krediidipiiri kindlaks määramine hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguoluline punkt. Krediidipiiri sisseseadmisega avaldas kostja soovi piirataenda igakuiseid mobiilside kulutusi teatud summaga. Kuna hageja ei seletanud lepingu sõlmimisel täpsemalt, mida kujutab endast nende poolt pakutav krediidipiir, eeldas kostja, et pakutava teenuse tulemusena ei ole tal võimalik kulutada kuus mobiilside teenuse peale rohkem kuikrediidipiiris märgitud summa. Kohus leiab, et kostja oli sellisele ootusele õigustatud. Krediidipiiri täpsemalt lahti seletamata jätmisel hageja poolt tuli kostjal lähtuda mõistliku tarbija poolt"krediidipiirile" antavast definitsioonist. Krediidipiiri võib mõista kui tarbijale antud võimalust tarbida teenust teatud summa piires. Kostja ei pidanud teadma, et hageja ettevõte käsitleb krediidipiiri mõiste selle tavapärasest keelelisest kasutusest teises tähenduses. Seetõttu omas kostja õigustatud ootust, et krediidipiiri ületamisel suletakse tema käsutuses oleva SIM-kaardi väljaminevad kõned.
KOHTU SEISUKOHT
VÕSRS §9 lg 1 sätestab, et Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduses ning Võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse või Võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduses või Võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kuna arve esitati kostjale 11.09.200. a., siis kuulub kohaldamisele TsÜS-is sätestatud aegumine.
Poolte vahel on vaidlus, kas kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult või mitte ja kas seetõttu on aegumistähtaeg kolm aastat või kümme aastat. Hageja on 25. juulil 2007 esitanud kohtule täiendava seisukoha, milles toob välja Tallinna Ringkonnakohtu lahendi tsiviilasjas 2-06-25741, kus kohus on väljendanud järgnevat seisukohta: Arvete mittetasumist ei saa lugeda automaatselt tahtlikuks tegevuseks. Tahtluse tuvastamiseks peab hageja tõendama, et kostja kavatsused olid suunatud tagajärjele, mille kohaselt jääksid hagejal saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad. Hageja leiab, et krediidilimiidi olemasolu lepingus ei kohustanud hagejat väljahelistamisteenust sulgema, mistõttu kostja tahtlikult suunas oma tegevuse sellele, et hageja ei saaks lepingust tulenevat tasu.
Kohus eelneva käsitlusega ei nõustu. Krediidipiiri sisseseadmine sellisel kujul, nagu seda on tehtud pooltevahelises lepingus, ei tohi kanda ainult teleteenuse osutaja huve. Krediidipiiri sisseseadmisega seab klient endale piiri, millises osas ta soovib või on suuteline vastu võtma teleteenust. Kliendil on õiguspärane ootus, et krediidilimiidi ületamisel suletakse tema väljahelistamise teenus, kuna klient on ületanud temale etteantud krediidipiiri. Krediidipiiri mõte kaoks kliendi jaoks ära, kuikrediidipiiri ületamisel saaks piiramatus koguses teleteenust edasi kasutada. Sellisel juhul saavad kannatada eelkõige kliendi huvid, kes on seadnud piirangu sisse enda huvide kaitseks. Sellise piirangu aktsepteerimisega on teleteenuse osutajal kohustus jälgida, et krediidipiiri ületamisel ei ole võimalik enam suurema summa eest teenustedasi kasutada.
Arvestades eeltoodut, jätab kohus rahuldamata Elisa Teleteenuste AS-i hagi Rein V... vastu 6 058,20 krooni nõudes.
Tulenevalt TsMS §162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud hageja.
Kohtunik Peet Teidearu
Tartu Maakohus
