Elisa kiusab Kristit

Kes Elisat liiga usaldab, saab tingimata pügada. Järjekordne näide: Tallinlanna Kristi juhtum (vt ka Postimehest).

Kristi sai ükspäev teada, et Elisa pidavat teda 2002. aasta juunist oma võlglaseks. Elisa väidetavalt kahe tasumata arve summa olla sadakond krooni. Selle teate edastas talle aga mitte Elisa, vaid keegi kolmas subjekt, kodanike hirmutav ja võõrastest võlgadest oma noosi nõudlev Julianus...

Elisa on ohtlik!

Elisa ja Kirsti suhe oli ammu läbi. Juba 4 aasta eest lõpetas Kristi lepingu Elisaga ära ja siis oli kõik korras, mingist võlast polnud juttugi, meenutas Kristi.

Enda kinnitusel pole ta tahtlikult midagi maksmata jätnud ega kavatse seetõttu Julianus Inkasso nimelise firma nõudmistele alluda. Talle inkassofirmast pakutud kompromiss – maksku põhivõlg ja intressideks teist samapalju – tähendanuks kõigest paarisajakroonist kulu.

Elisa müütab olematuid võlgasid inkassofirmadele

Läinud kuue aasta jooksul polnud Kristi saanud ainsatki teadet võlgnevuse kohta. Ometi teatas inkassofirma talle nüüd, et väidetav võlg on vahepeal kasvanud enam kui kümnekordseks. Oma ähvardustes tugineb võlanõudja nõudeile, mis pidanuks juba aastate eest aegunud olema.

Nõudekirjades, mida inkassofirma laiali saadab, on reeglina põhinõudele lisatud intress, mis isegi väiksele võlale otsa tiksudes kasvab ajapikku pahatihti kümneisse tuhandeisse kroonidesse, mõnedel juhtudel enamgi. Seejuures on intresse tavaliselt valesti arvestatud.

Kes kunagi on Elisa Radiolinja klient olnud, võib ka tagantjärele sattuda pettuse ohvriks. Siit heatahtlik hoiatus:

Elisast on parem eemale hoida!

Te arve kosub nagu Madagaskari baobab

Juuli keskel said tuhanded mu kliendid kõnesid müstilise mandrisaare Madagaskari veelgi salapäraselt abonendilt. Võin rahumeeli ennustada, et tagasihelistanud uudishimulikud saavad iga minuti eest umbes sajakroonise arve.

Need imekõned tulid numbrilt +261229600191 juuli keskmisel kesknädalal terve ööpäeva kestel ja tulid tuhandeile... Üksnes Elisa klientuurile tehti kõnesid, võin öelda seda uhkusega, oma 10000. Aga neid said ka mu endised sõbrakesed, kes on jooksnud üle — paras! — mõne muu operaatorfirma kaissu, kuid kelle number algab endiselt 56...

Nii Tallinna telejaamad (ERR) kui Riia PBK (Novosti Estonii), aga ka ajalehed vahendasid Elisa pressitäi väga nappi ja hilinenud hoiatust, millest polnud kellelegi enam kasu. Seda näeb ka mitmes veebikommentaariumis. Kavalad libakõned tõid kaasa pahameeletormi näiteks foorumis whocallsme.com

Järgneb valik reaktsioone Postimehe veebiande Tarbija24.ee kirjutisele “Tuhanded Elisa kliendid said salapäraseid kõnesid Madagaskarilt”

Miša (Radiolinja veteran) 17.07.2008 17:23

Sain minagi täna sellise kõne. Ei jõudnud vastugi võtta, kui ära katkestati. Kuna ma kedagi ses regioonis ei tunne, siis tagasi ei helistanud. Aga armsalt Elisalt ootaks soovituste asemel "ärge võtke kõne vastu ega helistage tagasi" konkreetseid tegusid, millega antud sissetulevad kõned oleks blokeeritud. Kaks päeva tehakse tüngakõnesid ja pärast seda tuleb mõnel suhtekorraldusgeeniusel pähe anda soovitus: ärge võtke kõnesid vastu! Ja selliste suurte mõtetega suudeti välja tulla kõigest 27 tundi ja 4 minutit pärast juhtunut!

Blondie 17.07.2008 17:31

Kuulnud Elisa esindaja seniseid teleesinemisi, arvan et need kõned korraldas Elisa ise, et oma klientidelt järjekordseid trahvisummasid kasseerida. Ju osutusid esimese poolaasta kasuminumbrid oodatust väiksemaks.

Muhv 17.07.2008 17:59

Elisa järjekordne trikk klientidelt raha pinnimiseks.

Liisa 17.07.2008 18:39

Elisa ise lasi kõnesid teha. Eesmärgiks raha teenida. Nii mõnigi salapärase kõne saaja helistas numbrile tagasi ning kõneminuti hinda Madakaskarile me juba teame.

Afoni 19.07.2008 02:06

"Elisa tänase teate järgi ei tohiks tundmatult numbrilt tulnud kõne vastu võtta ja sellele tagasi helistada" Kommentaar: täitsa lolliks läinud?! Kui numbrit pole minu aparaadi nimekirjas, kas siis ei tohiks vastu võtta? Mis mõte siis üldse sel telefonil on? Ja igasuguste kõnede vastuvõtmine Eestis on ju TASUTA. Nii et selle eest küll ei tohi keegi mingit arvet saada. Iseasi kui mõni loll hakkas ise Madagaskarile tagasi helistama.

Number, kust nii paljud on saanud peibutavaid kõnekutseid, kuulub sideasutusele Gulfsat Téléphonie Madagaskaril, kuhu tagasihelistajat ootab ees soolane kõnearve. Kõne vastu võttes selgub, et helistaja on ooterežiimil. Täpselt sama juhtub ka tagasihelistamisel. Vastuvõtmise tasu + minuti hind + tagasihelistamise kõnealustustasu = ... Kõik see kokku küünib sadadesse kroonidesse.

Seega arvestage:

Kui olete praegu või olite kunagi varem seotud Elisa Radiolinjaga, siis võib teie telefoniarve paisuda sama suureks kui madagaskari ahvileivapuu!

Tarbijakaitse paljastas poodide ahnust

Eesti Tarbijakaitseamet kontrollis 526 kauplust ja avastas, et 114 selvepoes nõuti ostjalt kassades hoopis rohkem raha kui lubas müügisaalis kaubale välja pandud hind, vahendab 15. VII 2008 SL Õhtuleht.

Kõige enam rikkumisi leiti Saaremaa Rae kaupluses, kus 30% toodete eest küsis kassapidaja kõrgemat hinda. Sarnase ahnusega pälvis teise koha Leedu kapitali osalusega Maxima kauplus Harjumaal Kiili vallas, kus see näitaja oli 20%.

Olge ettevaatlikud, hoiatab SL Õhtuleht ja lisab:

Üle viiendiku hinnasilte valetab!

Rimid ja Säästumarketid, mis kuuluvad ühele ja samale omanikule Rimi Food Eesti AS, said tarbijakaitse kontrolli kogeda 60 juhul ja rikkumisi leiti 19 poes. Kõige pisem hinnavahe oli 10 senti, aga kõige suurem avastati L`Oreali kreemikomplekti puhul: müügisaalis rippus hinnasilt 125 krooni, kassas aga nõuti 249kr — oma kaks korda rohkem!

NB! Ostjal on õigus nõuda kaupa reklaamitud hinna eest

Kui pood sellest keeldub, on mõistlik kaubast loobuda. Igatahes tasub tõsta lärmi, see tagab vastutuleku pettuse hüvitamisel. Tarbijakaitse soovitused on tagasihoidlikumad ja seisnevad lühidalt järgnevas:

*** Tarbijal tasub poes hindade puhul tähelepanelik olla ja pettuse avastamisel lahendada see koheselt, kassa juurest lahkumata

*** Kui pettus või eksitus ilmneb alles kodus, tasuks kiiresti pöörduda müüja poole ning nõuda talt koheselt lepingu (ostu-müügi tehingut märkiva tšeki) tühistamist

*** Kindlasti tuleb säilitada ja ette näidata niihästi konkreetne toode kui ka selle kohta käiv ostutšekk

Kui kassiir lööb ostutšekile kõrgema hinna, siis müüja sellist tegu käsitab Tarbijakaitseamet ostja eksitamisena ning toetab tarbija õigust sellise eksimuse mõjul tehtud tehingut tühistada ehk teisisõnu võib tarbija ostust loobuda. Lepingu tühistamine tähendab Tarbijakaitseameti käsituses seda, et tarbija tagastab ostetud kauba ja müüja selle eest võetud raha.

Ahned rootslased

Kampaania tuvastas vähem rikkumisi Selveri poeketis, kus kahekümne kahest kontrollitud tootest vaid kolm olid vale hinnaga.

Pettustega kõige enam silma paistnud poekettide omanik Rimi Food Eesti AS on Rimi Balticu tütarettevõte. Rimi Baltic ainuomanikuks on Rootsi ICA Groupile kuuluv ICA Baltic AB. Rimi Eesti käive on käesoleva aasta iga kuu kohta keskmiselt 420 miljonit krooni, mis annab siinse jaekaubanduse turuosaks neljandiku.

Igas kaupluses võtsid inspektorid juhuvalikul ette 20-30 toidu- ja tööstuskaupa, kusjuures tähelepanu pöörati soodusmüügi hindade õigsusele.

Tühised karistused

Tarbijakaitseametisse oli hinnaerinevuste kohta laekunud mitmeid järelpärimisi ning kaebusi, mistõttu amet otsustas hindade kontrollimise kampaania kasuks. Tarbijakaitseamet määras kauplustele 83 rahalist karistust, trahvisumma oli keskmiselt 455kr.

Petturist müüjatele ega poodnikele ei mõju miski paremini kui tähelepanelik ja nõudlik ostja.

Loe ka Mari-Leen Albersi lugu “Hinnasildid valetavad”