Elisa sooritab reklaamipettusi. Jälle!

Meelituskõned Elisalt

Jüripäeva ennelõunal helistas mulle EMT-võrku numbrilt 6849758 keegi, kes tutvustas ennast Margitina Elisast. Tundis huvi, kas mul on nutitelefon ja palju mul kulub kuus. Rääkis—vestles kaua aega, pakkus kuuks 17 tundi kõneaega kõikidesse võrkudesse 2€ eest, hinna sees ka võimalus saata 100 sõnumit. Arvas, et ma ikka kindlasti peaksin liituma nendega.

Elisa/Radiolinja helistas Tallinnast pühapäeval Puhja pensionära MS-ile ja pakkus 10 tundi kõneaega 1 kuuks üheainsa euro eest!

Mis siis juhtub, kui Elisat usud?
Siit näeme kasumlikkust. Ühe eurosendi eest saab kõneaega kõvasti üle 5 minuti ehk kõneminut maksaks vanas vääringus alla 3 kroonisendi. Kas see soodus elu pärast lepingut ka nii ilus paistab, ei usu. Sest suuline leping nagu suuline reklaamgi pole kärbsemustagi väärt. Sama tõestab ka järgmine lugu.


Segadus, segadus, segadus ja...
Lõputu jama meelitaja Elisaga. Üks samuti maal elav pere muutis paketti, mida Elisa/Radiolinjast telefonitsi pakuti ja millega nad mõtlematult nõustusid.

Lugu sai alguse, kui Elisa pakkus kliendile telefonitsi uut paketti, mis sisaldas 4G-internetti. Pereema ütles kõne peale, et mõtleb veel, sest paketi saamiseks oleks tulnud sõita esindusse ning anda nõusoleku kohta allkiri. Poja väitel võeti pärast järelemõtlemist Elisaga ühendust ning anti teada, et uut paketti nad siiski ei soovi. Elisa aga aktiveeris kohe kõne järel uue paketi ja väidab tagantjärele, et paketivahetuseks ei tulegi sõlmida allkirjastatud lepingut, piisab Elisa ja kliendi suulisest kokkuleppest. See tähendab telefonijutu käigus!


Suulise lepingu lõks

Nii sattus klient lõksu, kus lepingut saab sõlmida küll telefonitsi, aga sellest taganeda sama lihtsalt enam mitte. Perepoeg ütles, et Elisasse helistasid nad kümne minuti pärast veel korra ning sealt öeldi, et teave antakse õigele inimesel edasi ning pakett muudetakse tagasi.

Nüüd väidab Elisa hoopis, et paketti saab tagasi vahetada klient ise või teine inimene tema eest ja sedagi ainult sel juhul, kui tal on kas notariaalselt kinnitatud volitus, kliendi poolt eelnevalt digitaalselt allkirjastatud ja Elisale saadetud volitus või on klient andnud täisvolitused kasutajale Elisa iseteenindusbüroos. Kliendi pereliikmete sõnul helistasid nad Elisasse paari nädala jooksul veel mitu korda. Alles pärast kümnendat kõnet vastas naisterahvas kinnitusega, et nüüd on pakett eemaldatud. Perepoeg helistas enda sõnul iga päev uuesti ning igal korral tuli seletada uuesti ka olukorda.

Teave on kogunenud isiklikest ja tuttavate kogemustest, samuti PM Tarbijast-24 29. aprillil 2015

Elisa pettis klienti. Jälle!

Elisa tegi eksitavat reklaami ja sõlmis õigustühiseid lepinguid

Kohus: klient võib tähtajalisest lepingust teatud juhul loobuda.

Tartu maakohus otsustas, et kui ettevõte ei suuda reklaamitud mobiilse internetiteenuse paketi kiiruseid kliendile pakkuda, on kliendil õigus tähtajalisest lepingust loobuda. Viimasel ajal on Tarbija-24 saanud mitmeid kaebuseid sideettevõtete klientidelt – soetatud on mobiilse internetiteenuse pakett, mille kiirused ei vasta inimese elukohas reklaamile.

Sarnase juhtumi kohta tegi tänavu mais otsuse Tartu maakohus Elisa Eesti AS-i kahjuks.
Klient sõlmis Elisaga 23. detsembril 2011 liitumislepingu sideteenuse paketi Mint Extra Strong kasutamiseks. Elisa reklaamis paketti piiramata allalaadimiskiirusega, piiramata üleslaadimiskiirusega ja piiramata andmemahuga. Kuivõrd Mint Strong paketil oli allalaadimiskiirus kuni 7Mbit/s ja üleslaadimiskiirus kuni 2Mbit/s, siis eeldas tarbija, et Extra Strong paketiga on kiirused veelgi suuremad. Nädal hiljem sõlmiti liitumislepingu lisana ka soodushinnaga vara müügileping. Klient sai 625 eurot maksva sülearvuti 300 euro eest. Tingimuseks oli, et inimene on Elisa klient kaks aastat pärast vara ostmist. Kui klient lõpetab lepingu varem, siis on lepingu järgi Elisal õigus nõuda käsitlustasu 450 eurot, mis on võrdne vara laoväärtusega.

Mullu mais aga kurtis klient tarbijakaitseametile, et ei ole Elisalt saanud lubatud teenust – m-internetti allalaadimiskiirusega üle 7Mbit/s. Tarbijakaebuste komisjon otsustas, et kliendil on õigus leping üles öelda ilma käsitlustasu maksmata. Elisa sellega ei nõustnud. Asi läks kohtusse.

Elisa kinnitusel ei saa mobiilse interneti puhul rääkida sama stabiilsest interneti kiirusest, kui seda pakub püsiühendus. Elisa kinnitas, et lähtub teenuse pakkumisel «parima soorituse» põhimõttest, märkides ära üksnes võimaliku maksimaalse üles- ja allalaadimiskiiruse.

Kliendi sõnul tagab pakett keskmise allalaadimiskiiruse 0,2-0,7Mbit/s, mis ei vasta kaugeltki teenuspaketi tingimustele. Kohtus ei vaidlustanud Elisa väidet, et tegelik kiirus oli kliendi jaoks lubatud kiirusest kümme korda väiksem.

Tartu maakohus nõustus kliendiga, et andmeside kiirus on mobiilse internetiteenuse paketi valimisel oluline asjaolu.

Lisaks leidis kohus, et Elisa käsitlustasu väljamõistmise nõue on üleüldse tühine. Võlaõigusseadus sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kui lepingus on tingimus, mis kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, siis on see tühine. Näiteks, Elisa lepingu järgi pidi vaid klient tasu maksma, kui ta ei täida oma kohustusi. Kui aga Elisa kohustusi ei täida, siis ei pea Elisa mingit hüvitist maksma.

Kuna käsitlustasu maksmise kokkulepe oli kohtu meelest tühine, siis ei olnud Elisal alust nõuda kliendilt 450€ tasumist.

Allikas: 11.12.2013 Tarbija-24

Elisa? :-P Tänan, ei!

Janar Siniväli pettus mobiilioperaatori otsuses e-arved tasustada sedavõrd, et lõi FB-s grupi «Kui e-arve läheb tasuliseks, loobun Elisa teenustest»

Mehe sõnul on otsus väiklane ning Elisa suhtumine klientidesse jätab soovida. Siniväli on olnud Elisa klient mitmeid aastaid, isegi oma esimese mobiiltelefoni ostis ta ligi 15 aastat tagasi Elisast, mis kandis toona veel Radiolinja nime. Ta on muidu väga rahul Mint netipulgaga, millega saab ka Võrumaa suvekodus asjad aetud, kuid Elisa värske otsus teha oma klientidele e-arve tasuliseks, mõjub tema sõnul lihtsalt väiklasena.

«Nagu keegi tabavalt ütles, siis ühekordset kulu ettekäändeks tuues väänatakse klientidele kaela püsiv kulu. Justkui kuuluks ettevõtja inimõiguste hulka see, et kogu käive peab kasum olema. Ettevõtted peavadki ajaga kaasas käima, isegi kui kõiki samme ei saa alati ise kontrollida,» leidis Siniväli, lisades: «See, et euroliit solidaarsuse ja ühtsuse nimel meie innovatiivsed lahendused kohmakamaks muudab, on iseasi, kuid seda enam sooviks klient, et teenusepakkuja neid kohmakusi tasandaks, mitte nende jaburuste pealt veel lisa ei sooviks teenida.»

Lõpuks hääletab klient jalgadega

Turundusinimesena näeb ta siin Elisa mugavat ettekäänet sundida inimesi regulaarselt Elisa iseteeninduskeskkonda külastama, mis on mehe sõnul mõistagi hea reklaamikanal. «Ja kes seda reklaami ei tarbi, hakkab maksma. Justkui win-win olukord Elisa jaoks, kuid sellega Elisa ei arvesta, et kliendi aeg ja vaev maksab samuti midagi, mille tulemusena hääletab klient lõpuks jalgadega.
Tänane tarbija ei ole enam lammas, kellele lööd toki ketiga mätta otsa ja kes näksib seal kuulekalt, mida pakutakse,» nentis Siniväli. «Seega, minu poolt nõuanne Elisale on tunnistada oma viga ja lugeda oma tänased plaanid lühinägelikeks.»

Siniväli kinnitas, et kui e-arved jäävad tasuliseks, siis loobub ta Elisa teenusest. Tema sõnul ei olegi asi niivõrd selles 60 sendis, vaid väikluses ja suhtumises klienti.

Siniväli avastas, et ka paljud teised kunded on Elisa otsuse tõttu nördinud, mistõttu lõigi ta grupi eesmärgiga, et kõik soovijad saaksid oma nime all seda protesti jagada.

Elisa teatas, et hakkab alates 2013. aasta 2. jaanuarist küsima klientidelt e-arve eest 0,6€ kuus, kuna e-arvest saavat SEPA (?!) tõttu (eba)mugavusteenus. Tarbijakaitseamet teatas, et taunib Elisa otsust.

Allikas: 4.12.2013 Tarbija-24

Elisa vassib SEPA-ga

Eesti Pank: Elisa selgitused teenustasu tõusule eksitavad — Elisal pole alust põhjendada SEPA-ga e-arve tasu küsimist

Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk teatab: «Keskpanga seisukohast on firmadel õigus küsida klientidelt teenuste eest tasu, kuid e-arve ja SEPA on erinevad asjad.»

Rääsk selgitas, et SEPA tähendab ühtset euromaksete piirkonda, mille eesmärk on see, et Euroopas saaks inimene ja ettevõte hakkama ühe pangakaardi ja pangakontoga. SEPA mõte on teha Euroopas pangateenuste kasutamine mugavamaks ehk makseid peaks euroalal eri riikides olema sama lihtne teha kui kasutada euro sularaha. SEPA kohustab muutma tavalisi maksekorraldusi ja otsekorraldusi Euroopas ühtsetele tingimustele vastavaks ehk siis võtma pikema IBANi kontonumbri kasutusele. E-arve püsimakse teenus on Rääski sõnul aga Eesti kommertspankade initsiatiivil turule toodav riigisisene teenus, mis asendab klientide jaoks senise otsekorralduse. «SEPA otsekorraldust hakkavad kommertspangad eeldatavasti pakkuma tulevikus, kui pangakliendid seda soovivad.»

Elisa kavatseb järgmisest aastast küsida kliendilt tasu e-arve püsimakse kasutamise eest, mis on sisuliselt praegune otsekorraldus. Elisa tegi ja teeb kulutusi, et pakkuda klientidele praegu otsekorraldusega arve maksmise võimalust ning samuti peab Elisa tegema kulutusi e-arvete esitamiseks. Kliendid peavad hindama, kas nad on nõus seni tasuta pakutud teenuse eest maksma või otsivad nad alternatiive.
Rääsk jätkas: «Elisa on avalikkust eksitanud väitega, et SEPA toob ettevõtetele kaasa täiendavaid kulutusi, kuna euromaksete piirkonnas ühtlustatakse piiriüleste ja riigisiseste maksete teenustasud.
Eesti Pank tuletab meelde, et euroalal on piiriülesed ja riigisisesed maksed sama hinnaga ja et Eesti liitus euroalaga aastast 2011.

Praeguseks on Eesti ettevõtted ja eraisikud säästnud piiriülestelt euromaksetelt seetõttu üle 20 miljoni euro.

Allikas: 4.12.2013 Tarbija-24

Kahtlane kavatsus e-arvet maksustada

Tarbijakaitse: Elisa plaan e-arvete saatmise eest raha küsida on põhjendamatu

Tarbijakaitseamet taunib Elisa kavatsust võtta alates uuest aastast tarbijatelt neile e-arve saatmise eest tasu. Elisa on muudatuse põhjuseks toonud täiendavad kulutused seoses Euroopa Liidus jõustunud ühtsete maksetingimustega.

"E-arvete tasustamine klientidele SEPA-le tuginedes on meie esialgsel hinnangul põhjendamatu," teatas amet. Lähipäevil kavatseb tarbijakaitseamet teemat põhjalikult analüüsida ja selles küsimuses lõplik seisukoht kujundada. "Me ei välista ka järelevalvemenetluse alustamist antud küsimuses. Selle kohta anname jooksvalt infot."

Elisa teatas eile oma kodulehel, et alates järgmise aasta 2. jaanuarist tuleb nende klientidel e-arve saamise eest maksma hakata. Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski viitab teates Euroopa Liidu jõustunud regulatsioonile (SEPA), mille alusel asendasid Eestis pangad otsekorralduse e-arve püsimakse teenusega. Sellest tulenevalt muudab ka Elisa arvete esitamise korda. "Alates uuest aastast, 2. jaanuarist 2014, pakume võimalust tasuta arvete vaatamist Elisa iseteeninduskeskkonnas. Soovijatele pakume e-arveid edasi, mille tasu on 0,6€ arve kohta. Neile, kes hakkavad arvet Elisa iseteeninduskeskkonnas ise vaatama, midagi ei muutu. Uue korra järgi saab senisest e-arvest (eba)mugavusteenus, mida kõik soovijad saavad endale huvi korral tellida,” seisab teates.

Teised mobiilioperatorid EMT ja Tele-2 elektrooniliste arvete saatmise eest tasu küsima ei hakka.

Allikas: Ärileht/Delfi.EE

Elisa ja väärikus? Pigem vääraklus.

Elisa klient nõudis moraalse üleelamise eest hüvitist, kuid ei saanud seda

Elisa klienti ehmatas kuu alguses saadud suur arve, millele oli Elisa kogemata 100 eurot «käsitlustasuna» juurde kirjutanud. Elisa pakkus kliendi üleelamiste leevendamiseks teenuse kuutasu vähendamist 50% võrra.

«Kuu alguses sain Elisalt e-mobiili arve, mida maksan otse netipangas. Tavaliselt ma ei kontrolli üksikasjalikult oma arvet, aga seekord tundus see kuidagi üle mõistuse suur ning otsustasin kontrollida,» rääkis Argo.

«Nad olid julmalt mulle sada eurot juurde kirjutanud selgitusega: käsitlustasu.» Seejärel võttis Argo teenindusega ühendust ja arve parandati. «Seejuures midagi selgitamata, rääkimata ja vabandamata,» tõdes mees. «Kui palusin selgitusi ja küsisin ka kompensatsiooni tekitatud ebameeldivuste pärast, siis sain mõningad selgitused ning kompensatsiooniks pakkusid kasutada nende MINT Mild interneti 50% allahindlusega ühe kuu jooksul. Kuutasu on sellel internetil 4,55€, mis teeb kompensatsiooniks naeruväärse 2,3€,» oli Argo pettunud. «Pigem oleks võinud selle juba pakkumata jätta. Oleksin lootnud mõistlikumat lahendust, mis oleks mind kutsunud Elisa kliendiks edasi jääma, näiteks oleksid nad võinud mulle pakkuda mitu kuud tasuta telefoniga rääkimist või aastaks tasuta Mint Mildi paketti.»

Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski vabandas ja selgitas, et see oli erandlik juhus, kus kliendi arvele lisandus käsitlustasu süsteemivea tõttu. «Kohe, kui klient arvel eksimust märkas, viisime sisse paranduse ning klient ei pidanud õnneks reaalselt seda summat tasuma. Klient pöördus meie poole ka sooviga saada kompensatsiooni moraalse üleelamise eest ning tema üleelamiste leevendamiseks pakkusime kliendile teenuse kuutasu vähendamist 50% võrra.»

Aitäh, hoidke see paar euri endale!

Allikas: Tarbija-24

Klient pages Elisa eest Austraaliasse

Vaat mis juhtub, kui Teil on vaja Elisaga leping lõpetada

Teid pannakse kohe trahve taguma. Igasugused kompromissid on välistatud. Lülitage number välja, arveid saadetakse ikka edasi. Kui ei maksa, siis antakse inkassosse. Saamata ja kasutamata teenuse eest ka.

Olen omal nahal proovinud ja ootan huviga millal mulle Austraaliasse kohtukutse saadetakse. Teatasin mitu kuud ette, et lahkun pikemaks ajaks Eestist ega saa endale nii kallist lõbu lubada, et Aussis Elisa teenust edasi kasutada. Eestis maksin ka ilusti viimase arve ära.

Mitte kedagi ei kottinud. Maksa trahvi, kui tahad lepingut lõpetada! Selline on Eesti õigusriigi Võlaõigusseadus. Monopolist tõlgendab seda oma- ja tarbija teistmoodi. Aga kasutamata ja peale surutud teenuse eest ei kavatse ma ühtegi senti maksta.

Palju õnne, Elisa kliendid!

Allikas: Õhtulehe 2.4.2013 veebikommentaar

Lp hr Sami Seppänen!

Kohtumäärusega tsiviilasjas number 2-07-5314 on Tartu Maakohus Elisa Mobiilsideteenused AS-ilt minu, Rein V, kasuks välja mõistnud 5000kr. Olen advokaadile maksnud aga 5500kr, seega 500 krooni võrra rohkem.

Härra Sami Seppänen, pöördun Teie poole ettepanekuga sõlmida meievaheline maksegraafik ning ühtasi tasuda mulle advokaadi-kulu täies ulatuses, seega viis tuhat viissada krooni.

Toidu hinda upitavad hullunud kaupmehed

Tartus on toidupoolise kaubastamisega halb lugu, kui vaadata pakutava kauba hinna ja kvaliteedi suhet. Eriline majakas veidratele hindadele teed näitama on muidugi meie kallis kaubamaja südalinnas.

Ma küll ei tea, kuidas neil edeneb 175-kroonise lõhe müük (kõrval turuhallist saab näiteks palju odavamalt). Aga terve mõistusega küll ei hiilga inimene, kes ostab Tartu Kaubamaja Toidumaailmast aedviljade hooajal rooskapsast 65kr/kg, aeduba 169kr/kg, baklažaani 56kr/kg, hapukurki 58kr/kg,.

Kes see hull tellib nii kalli kauba, kui Eestist või Euroopast saaks kindla peale odavamalt ka? Eriti hooajal! Või lihtsalt vaadatakse lakke ja kirjutatakse hind – eks loll ostja osta, mis tal üle jääb?!

Hirmkalliks on kruvitud saiad—saiakesed, ikka tublisti üle 100kr kilo eest. Lihtne itaalia ciabatta – oma 80kr/kg! Pisike pitsatükk küünitab end üle paarikümne krooni! Aga mis seal imestada, kui kilohind tuurib juba üle paarisaja krooni.

Kõik noored! Tõepoolest, õppige küpsetama! Kokaraamat on sama kallis kui kilo saia!

Tartu kallivõitu poe omanik on muide Tallinna Kaubamaja AS...

Läte: kodanik Soo lugejakiri “Hinnaüllatused miinusega” 8. IX 2008 Tartu Postimehes

Samal teemal lehe 12. II 2008 numbris “Tartu kalleimad hinnad on kaubamaja toiduosakonnas”

Te arve kosub nagu Madagaskari baobab

Juuli keskel said tuhanded mu kliendid kõnesid müstilise mandrisaare Madagaskari veelgi salapäraselt abonendilt. Võin rahumeeli ennustada, et tagasihelistanud uudishimulikud saavad iga minuti eest umbes sajakroonise arve.

Need imekõned tulid numbrilt +261229600191 juuli keskmisel kesknädalal terve ööpäeva kestel ja tulid tuhandeile... Üksnes Elisa klientuurile tehti kõnesid, võin öelda seda uhkusega, oma 10000. Aga neid said ka mu endised sõbrakesed, kes on jooksnud üle — paras! — mõne muu operaatorfirma kaissu, kuid kelle number algab endiselt 56...

Nii Tallinna telejaamad (ERR) kui Riia PBK (Novosti Estonii), aga ka ajalehed vahendasid Elisa pressitäi väga nappi ja hilinenud hoiatust, millest polnud kellelegi enam kasu. Seda näeb ka mitmes veebikommentaariumis. Kavalad libakõned tõid kaasa pahameeletormi näiteks foorumis whocallsme.com

Järgneb valik reaktsioone Postimehe veebiande Tarbija24.ee kirjutisele “Tuhanded Elisa kliendid said salapäraseid kõnesid Madagaskarilt”

Miša (Radiolinja veteran) 17.07.2008 17:23

Sain minagi täna sellise kõne. Ei jõudnud vastugi võtta, kui ära katkestati. Kuna ma kedagi ses regioonis ei tunne, siis tagasi ei helistanud. Aga armsalt Elisalt ootaks soovituste asemel "ärge võtke kõne vastu ega helistage tagasi" konkreetseid tegusid, millega antud sissetulevad kõned oleks blokeeritud. Kaks päeva tehakse tüngakõnesid ja pärast seda tuleb mõnel suhtekorraldusgeeniusel pähe anda soovitus: ärge võtke kõnesid vastu! Ja selliste suurte mõtetega suudeti välja tulla kõigest 27 tundi ja 4 minutit pärast juhtunut!

Blondie 17.07.2008 17:31

Kuulnud Elisa esindaja seniseid teleesinemisi, arvan et need kõned korraldas Elisa ise, et oma klientidelt järjekordseid trahvisummasid kasseerida. Ju osutusid esimese poolaasta kasuminumbrid oodatust väiksemaks.

Muhv 17.07.2008 17:59

Elisa järjekordne trikk klientidelt raha pinnimiseks.

Liisa 17.07.2008 18:39

Elisa ise lasi kõnesid teha. Eesmärgiks raha teenida. Nii mõnigi salapärase kõne saaja helistas numbrile tagasi ning kõneminuti hinda Madakaskarile me juba teame.

Afoni 19.07.2008 02:06

"Elisa tänase teate järgi ei tohiks tundmatult numbrilt tulnud kõne vastu võtta ja sellele tagasi helistada" Kommentaar: täitsa lolliks läinud?! Kui numbrit pole minu aparaadi nimekirjas, kas siis ei tohiks vastu võtta? Mis mõte siis üldse sel telefonil on? Ja igasuguste kõnede vastuvõtmine Eestis on ju TASUTA. Nii et selle eest küll ei tohi keegi mingit arvet saada. Iseasi kui mõni loll hakkas ise Madagaskarile tagasi helistama.

Number, kust nii paljud on saanud peibutavaid kõnekutseid, kuulub sideasutusele Gulfsat Téléphonie Madagaskaril, kuhu tagasihelistajat ootab ees soolane kõnearve. Kõne vastu võttes selgub, et helistaja on ooterežiimil. Täpselt sama juhtub ka tagasihelistamisel. Vastuvõtmise tasu + minuti hind + tagasihelistamise kõnealustustasu = ... Kõik see kokku küünib sadadesse kroonidesse.

Seega arvestage:

Kui olete praegu või olite kunagi varem seotud Elisa Radiolinjaga, siis võib teie telefoniarve paisuda sama suureks kui madagaskari ahvileivapuu!

Kuidas vanureid riisuda

Elisa suhtumine vanuritesse on väga jõnk. Harjumaal Vaidas elav 77-aastane Anu Ivask ei mõista, miks ta sai Elisalt 800-kroonise mobiiliarve, kui räägib tavaliselt kuus 100–200kr eest.

Lugu algas nelja aasta eest, kui Ivaski vana Nokia ei võimaldanud enam välja helistada. Tuli välja, et telefonifirma oli ahne ja tahtis vanainimeselt rohkem raha saada.

Kui Ivaski nooremad sugulased hakkasid asja uurima, selgitasid nad välja, et asja taga oligi Elisa. Firma oli telefoni kuu keskel n-ö kinni pannud, kuna kuulimiit olla täis räägitud. Elisa (toonase Radiolinja) teenindaja järgi räägitud kuu jooksul 746kr eest ning enne arve tasumist nad taskutelefoni lahti tegema ei soostunud. See jutt oli aga vägagi imelik, kuna vanainimese kõnede limiidiks oli määratud 400kr.

Kõnede eristusest selgus, et vanaproua oli lisaks tavapärastele kuni pooleminutilistele kõnedele teinud pea nädalase vahega kaks paaritunnist kõnet, ühe suvalisele tundmatule numbrile, teise oma tütrele. Ainuüksi need kõned olid maksnud 476kr. Neid kõnesid polnud aga kunagi tehtud!

Veelgi hullem — eristuse järgi tegi vanaproua kahetunnise kõne kestes lisaks kaks lühemat kõnet!

Kui helistati uuesti nimetatud suvalisele numbrile, saadi sealt vastus, et nemad ei ole vanaprouaga ega kellegi teisega säärast pikka kõnet pidanud ega tunnegi teda.

Elisa—Radiolinja esitatud üliarved maksti viiviste kartuses ära, kuid telefonifirma poolt koorida saanu lähisugulased otsustasid, et asja sinnapaika ei saa jätta.

Elisale saadetud kirjale said nad vastuse, et kui nii pikki kõnesid pole väidetavalt tehtud, on tõenäoline, et kõned jäid lihtsalt kogemata lõpetamata ja kõneaeg jäi võrgus n-ö jooksma. Vastuses väidab firma sedagi, et ehkki Nokia konkreetsel telefonitüübil puudub kõne ootele jätmise funktsioon, on see selle telefoni puhul siiski tehniliselt võimalik, kui ühe kõne ajal valida teine number. Seda tegevust toetavat kõik mobiiltelefonid.

Anu Ivaski tütar Rita Kaljus ei ole enda sõnul emaga kaks tundi järjest kõnelenud ja tema hinnangul on ebatõenäoline, et nad mõlemad korraga unustasid kõne pärast lõppu katkestamata – kui katkestab üks, katkeb kõne ka teisel.

Elisa on välja pakkunud võimaluse, et kõned jäid kogemata lõpetamata. Mobiiltelefonidega tegeleva Mobil Trade'i spetsialist Andrus Jõgeva aga ütles, et Elisa ehk endise Radiolinjaga on sarnaseid asju ennegi juhtunud. “Tean vähemalt kahte juhtumit, kus Nokia telefon saatis ühe öö jooksul ühele ja samale numbrile nelisada SMS-i. Ka toona süüdistati selles Radiolinja klienti.”

Teabelätteks on Postimehe lugu (siin) ja Eesti Tarbijakaitse Liidu ülevaade (siin)

Supermarket lasi euro kursi vabaks

Mõnikord tasub eelistada ostu kroonides, teinekord tuleks kaup võtta eurode eest. See käib mõnegi supermarketi kohta Eestis. Olen ammu imestanud, miks poed kauba hindasid korraga kroonides ja eurodes näitavad. Nii hinnasiltidel kui ka ostutšekkidel. Vahel olen poekassast saadud tšeki üle vaadanud ja arvutuse tulemusel leidnud, et parem olnuks maksta eurodes. Aga pole viitsinud infoletti vahe tagasiküsimiseks õiendama minna. Nüüd vahendas ka Tartu Postimees kahe kohaliku näitsiku rabatust...

“... Lõunakeskuse Maksimarketi paindlikkusest Eesti krooni ja euro kursi arvutamisel. Ebasoodsaimal juhul oli euro hind 47,67 krooni, parimal 9,35 krooni. Tavatu paindlikkus tuli ilmsiks suviste jookide hinnasiltidelt, kus Maksimarket oli toote liitrihinda kroonidest eurodeks teisendades saanud uskumatuid tulemusi.” Loe edasi siit.

Lihtsalt taskutelefon

India telekomifirma tahab turule tuua 20$ (199kr) maksva säästumobiili ning loodab neid juba esimesel aastal müüa 10 miljonit.

Spice Ltd tutvustas märtsis rahvatelefoni, millest vähemalt III maailmas võiks saada müügihitt. Väliselt meenutab see mänguvasarit: numbriklahvid suured ja loetavad, ekraan aga sootuks ära jäetud. Ei mingit klappi ega liugurit. "Ainult telefon," ütleb ka Spice’i tegevjuht Bhupendra Kumar Modi.

Firma loodab säästutelefone müüa vähemalt sama palju kui Apple oma müügihitti iPhone'i: algusaastal 10 miljonit ning saavutada aastaga vähemalt 1% mobiiliturust. Tarbijaid leidub Iraagist Indoneesiani, sihtgruppi hinnatakse 2,5 miljardile inimesele. Esialgu piisab aga pelgalt Indiast: seal müüakse 7 miljonit taskutelefoni iga kuu.

Värskete mobiiliturgude vallutuskava on ka Nokial, LG Electronicsil ja Samsungil. Mis peaks eristama India uustulnukat kogenud haidest, kelle katseid rahvatelefoni teha pole krooninud edu? Vanad võtsid aluseks keskmise hinnaklassi taskutelefoni ja asusid selle võimalusi kärpima.

Aga India tehnogurud on oma telefonile välja töötanud erilise kiibi, varustanud ekstra loodud akuga ja veel enam — ka hind 20$ pole neile alampiir. "See on alles algus. Me võime hinda allapoolegi lasta," lubab Modi.

(Edasi algtekst )

A cellphone with no flips, no folds - just a very low price

It looks a bit like a child’s toy, a walkie-talkie circa 1975, a cheap plastic throwback to the good old days when telephones were made for talking.

But to Spice Ltd., a telecommunications company in the world’s fastest-growing phone market, this new product embodies the latest, greatest innovation in cellphone technology today: a handset priced at less than $20.

Spice, which is based in Noida, India, unveiled what it is branding “the People’s Phone” at a wireless industry conference in Barcelona last month. The handset is an anomaly among mobile phones today: The number keys are big and bold. It is chunky and has no color screen - in fact, it has no screen at all. Nothing about it flips, folds or slides. It is, as Spice’s chairman, Bhupendra Kumar Modi, described it, “just a phone.” […]

And Spice, which is listed on the Bombay Stock Exchange, is not the only company looking at cheap handsets. In Barcelona, Nokia also introduced new “emerging market” models, and LG Electronics and Samsung are moving strongly into the low end as well. Some analysts argue that the most ferocious market share battles this year will take place not among the high-end “smart phone” category but down in the entry-level devices.

Read more...

Teabelätted:

International Herald Tribune & SL Õhtuleht