Elisa räpane propaganda

Konkurendid peavad Elisa halvustavaid müügivõtteid valelikeks, häiritud on ka kliendid.
Elisa müügiesindaja hirmutas, et konkurent ei pea lubadusi ja tõstab kindlasti tagaselja hindu. Klient, kes palus kahelt mobiilioperaatorilt nutitelefoni ostuks ja teenusteks võrdlevaid pakkumisi, sai Elisa müügiesindajalt hirmutava kirja. Kirjas öeldi, et Tele2 ei pea oma lubadusi ja tõstab kohe pärast tähtajalise lepingu sõlmimist lubatud hindu.

Seda, et nad (Tele2) muudavad (pärast liitumist) teie teenusepaketi hindu, garanteerin ma 100%-liselt. Pärast seda, kui võtate telefoni, algavad probleemid.

Kirjas oli veel väiteid, mida kliendil oleks raske kontrollida, kuid mis peletavad konkurendi juurde minemast.

Te peaksite aru saama, et selliseid arveid, nagu pakub Tele2, ei tule. Ja mis te arvate, mis edasi saama hakkab? Väga lihtne: kahe-kolme kuu möödudes, nagu praktika näitab, muudavad nad teenusepaketi hinnakirja, aga ära minna te juba ei saa.

Sisuliselt väitis Elisa seega, et teised telefonioperaatorid pole ausad ega täida seadust. Samuti pole Elisa müügiesindaja sõnul konkurendil ühtegi paketti, kus poleks hindu tõstetud, kuid klient ei saa tähtajalise lepingu tõttu midagi teha.

Elisa Marika Raiski õigustas oma klienditeenindaja sääraseid väiteid ja kinnitas neid intervjuus päevalehele.

Loe edasi ajalehest EPL (Tln, nr 35) 19. veebruar 2014 Tanel Saarmanni ja Hans Lõuka loost "Elisa hirmutab teiste operaatoritega liitumast" sellest, kuidas Elisa põhjendab müügikõnedes konkurendi hindadega hirmutamist ja mida sellest arvavad teised mobiilioperaatorid.

Elisa pettis klienti. Jälle!

Elisa tegi eksitavat reklaami ja sõlmis õigustühiseid lepinguid

Kohus: klient võib tähtajalisest lepingust teatud juhul loobuda.

Tartu maakohus otsustas, et kui ettevõte ei suuda reklaamitud mobiilse internetiteenuse paketi kiiruseid kliendile pakkuda, on kliendil õigus tähtajalisest lepingust loobuda. Viimasel ajal on Tarbija-24 saanud mitmeid kaebuseid sideettevõtete klientidelt – soetatud on mobiilse internetiteenuse pakett, mille kiirused ei vasta inimese elukohas reklaamile.

Sarnase juhtumi kohta tegi tänavu mais otsuse Tartu maakohus Elisa Eesti AS-i kahjuks.
Klient sõlmis Elisaga 23. detsembril 2011 liitumislepingu sideteenuse paketi Mint Extra Strong kasutamiseks. Elisa reklaamis paketti piiramata allalaadimiskiirusega, piiramata üleslaadimiskiirusega ja piiramata andmemahuga. Kuivõrd Mint Strong paketil oli allalaadimiskiirus kuni 7Mbit/s ja üleslaadimiskiirus kuni 2Mbit/s, siis eeldas tarbija, et Extra Strong paketiga on kiirused veelgi suuremad. Nädal hiljem sõlmiti liitumislepingu lisana ka soodushinnaga vara müügileping. Klient sai 625 eurot maksva sülearvuti 300 euro eest. Tingimuseks oli, et inimene on Elisa klient kaks aastat pärast vara ostmist. Kui klient lõpetab lepingu varem, siis on lepingu järgi Elisal õigus nõuda käsitlustasu 450 eurot, mis on võrdne vara laoväärtusega.

Mullu mais aga kurtis klient tarbijakaitseametile, et ei ole Elisalt saanud lubatud teenust – m-internetti allalaadimiskiirusega üle 7Mbit/s. Tarbijakaebuste komisjon otsustas, et kliendil on õigus leping üles öelda ilma käsitlustasu maksmata. Elisa sellega ei nõustnud. Asi läks kohtusse.

Elisa kinnitusel ei saa mobiilse interneti puhul rääkida sama stabiilsest interneti kiirusest, kui seda pakub püsiühendus. Elisa kinnitas, et lähtub teenuse pakkumisel «parima soorituse» põhimõttest, märkides ära üksnes võimaliku maksimaalse üles- ja allalaadimiskiiruse.

Kliendi sõnul tagab pakett keskmise allalaadimiskiiruse 0,2-0,7Mbit/s, mis ei vasta kaugeltki teenuspaketi tingimustele. Kohtus ei vaidlustanud Elisa väidet, et tegelik kiirus oli kliendi jaoks lubatud kiirusest kümme korda väiksem.

Tartu maakohus nõustus kliendiga, et andmeside kiirus on mobiilse internetiteenuse paketi valimisel oluline asjaolu.

Lisaks leidis kohus, et Elisa käsitlustasu väljamõistmise nõue on üleüldse tühine. Võlaõigusseadus sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kui lepingus on tingimus, mis kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, siis on see tühine. Näiteks, Elisa lepingu järgi pidi vaid klient tasu maksma, kui ta ei täida oma kohustusi. Kui aga Elisa kohustusi ei täida, siis ei pea Elisa mingit hüvitist maksma.

Kuna käsitlustasu maksmise kokkulepe oli kohtu meelest tühine, siis ei olnud Elisal alust nõuda kliendilt 450€ tasumist.

Allikas: 11.12.2013 Tarbija-24

Elisa? :-P Tänan, ei!

Janar Siniväli pettus mobiilioperaatori otsuses e-arved tasustada sedavõrd, et lõi FB-s grupi «Kui e-arve läheb tasuliseks, loobun Elisa teenustest»

Mehe sõnul on otsus väiklane ning Elisa suhtumine klientidesse jätab soovida. Siniväli on olnud Elisa klient mitmeid aastaid, isegi oma esimese mobiiltelefoni ostis ta ligi 15 aastat tagasi Elisast, mis kandis toona veel Radiolinja nime. Ta on muidu väga rahul Mint netipulgaga, millega saab ka Võrumaa suvekodus asjad aetud, kuid Elisa värske otsus teha oma klientidele e-arve tasuliseks, mõjub tema sõnul lihtsalt väiklasena.

«Nagu keegi tabavalt ütles, siis ühekordset kulu ettekäändeks tuues väänatakse klientidele kaela püsiv kulu. Justkui kuuluks ettevõtja inimõiguste hulka see, et kogu käive peab kasum olema. Ettevõtted peavadki ajaga kaasas käima, isegi kui kõiki samme ei saa alati ise kontrollida,» leidis Siniväli, lisades: «See, et euroliit solidaarsuse ja ühtsuse nimel meie innovatiivsed lahendused kohmakamaks muudab, on iseasi, kuid seda enam sooviks klient, et teenusepakkuja neid kohmakusi tasandaks, mitte nende jaburuste pealt veel lisa ei sooviks teenida.»

Lõpuks hääletab klient jalgadega

Turundusinimesena näeb ta siin Elisa mugavat ettekäänet sundida inimesi regulaarselt Elisa iseteeninduskeskkonda külastama, mis on mehe sõnul mõistagi hea reklaamikanal. «Ja kes seda reklaami ei tarbi, hakkab maksma. Justkui win-win olukord Elisa jaoks, kuid sellega Elisa ei arvesta, et kliendi aeg ja vaev maksab samuti midagi, mille tulemusena hääletab klient lõpuks jalgadega.
Tänane tarbija ei ole enam lammas, kellele lööd toki ketiga mätta otsa ja kes näksib seal kuulekalt, mida pakutakse,» nentis Siniväli. «Seega, minu poolt nõuanne Elisale on tunnistada oma viga ja lugeda oma tänased plaanid lühinägelikeks.»

Siniväli kinnitas, et kui e-arved jäävad tasuliseks, siis loobub ta Elisa teenusest. Tema sõnul ei olegi asi niivõrd selles 60 sendis, vaid väikluses ja suhtumises klienti.

Siniväli avastas, et ka paljud teised kunded on Elisa otsuse tõttu nördinud, mistõttu lõigi ta grupi eesmärgiga, et kõik soovijad saaksid oma nime all seda protesti jagada.

Elisa teatas, et hakkab alates 2013. aasta 2. jaanuarist küsima klientidelt e-arve eest 0,6€ kuus, kuna e-arvest saavat SEPA (?!) tõttu (eba)mugavusteenus. Tarbijakaitseamet teatas, et taunib Elisa otsust.

Allikas: 4.12.2013 Tarbija-24

Elisa vassib SEPA-ga

Eesti Pank: Elisa selgitused teenustasu tõusule eksitavad — Elisal pole alust põhjendada SEPA-ga e-arve tasu küsimist

Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk teatab: «Keskpanga seisukohast on firmadel õigus küsida klientidelt teenuste eest tasu, kuid e-arve ja SEPA on erinevad asjad.»

Rääsk selgitas, et SEPA tähendab ühtset euromaksete piirkonda, mille eesmärk on see, et Euroopas saaks inimene ja ettevõte hakkama ühe pangakaardi ja pangakontoga. SEPA mõte on teha Euroopas pangateenuste kasutamine mugavamaks ehk makseid peaks euroalal eri riikides olema sama lihtne teha kui kasutada euro sularaha. SEPA kohustab muutma tavalisi maksekorraldusi ja otsekorraldusi Euroopas ühtsetele tingimustele vastavaks ehk siis võtma pikema IBANi kontonumbri kasutusele. E-arve püsimakse teenus on Rääski sõnul aga Eesti kommertspankade initsiatiivil turule toodav riigisisene teenus, mis asendab klientide jaoks senise otsekorralduse. «SEPA otsekorraldust hakkavad kommertspangad eeldatavasti pakkuma tulevikus, kui pangakliendid seda soovivad.»

Elisa kavatseb järgmisest aastast küsida kliendilt tasu e-arve püsimakse kasutamise eest, mis on sisuliselt praegune otsekorraldus. Elisa tegi ja teeb kulutusi, et pakkuda klientidele praegu otsekorraldusega arve maksmise võimalust ning samuti peab Elisa tegema kulutusi e-arvete esitamiseks. Kliendid peavad hindama, kas nad on nõus seni tasuta pakutud teenuse eest maksma või otsivad nad alternatiive.
Rääsk jätkas: «Elisa on avalikkust eksitanud väitega, et SEPA toob ettevõtetele kaasa täiendavaid kulutusi, kuna euromaksete piirkonnas ühtlustatakse piiriüleste ja riigisiseste maksete teenustasud.
Eesti Pank tuletab meelde, et euroalal on piiriülesed ja riigisisesed maksed sama hinnaga ja et Eesti liitus euroalaga aastast 2011.

Praeguseks on Eesti ettevõtted ja eraisikud säästnud piiriülestelt euromaksetelt seetõttu üle 20 miljoni euro.

Allikas: 4.12.2013 Tarbija-24

Kahtlane kavatsus e-arvet maksustada

Tarbijakaitse: Elisa plaan e-arvete saatmise eest raha küsida on põhjendamatu

Tarbijakaitseamet taunib Elisa kavatsust võtta alates uuest aastast tarbijatelt neile e-arve saatmise eest tasu. Elisa on muudatuse põhjuseks toonud täiendavad kulutused seoses Euroopa Liidus jõustunud ühtsete maksetingimustega.

"E-arvete tasustamine klientidele SEPA-le tuginedes on meie esialgsel hinnangul põhjendamatu," teatas amet. Lähipäevil kavatseb tarbijakaitseamet teemat põhjalikult analüüsida ja selles küsimuses lõplik seisukoht kujundada. "Me ei välista ka järelevalvemenetluse alustamist antud küsimuses. Selle kohta anname jooksvalt infot."

Elisa teatas eile oma kodulehel, et alates järgmise aasta 2. jaanuarist tuleb nende klientidel e-arve saamise eest maksma hakata. Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski viitab teates Euroopa Liidu jõustunud regulatsioonile (SEPA), mille alusel asendasid Eestis pangad otsekorralduse e-arve püsimakse teenusega. Sellest tulenevalt muudab ka Elisa arvete esitamise korda. "Alates uuest aastast, 2. jaanuarist 2014, pakume võimalust tasuta arvete vaatamist Elisa iseteeninduskeskkonnas. Soovijatele pakume e-arveid edasi, mille tasu on 0,6€ arve kohta. Neile, kes hakkavad arvet Elisa iseteeninduskeskkonnas ise vaatama, midagi ei muutu. Uue korra järgi saab senisest e-arvest (eba)mugavusteenus, mida kõik soovijad saavad endale huvi korral tellida,” seisab teates.

Teised mobiilioperatorid EMT ja Tele-2 elektrooniliste arvete saatmise eest tasu küsima ei hakka.

Allikas: Ärileht/Delfi.EE

Elisa ja väärikus? Pigem vääraklus.

Elisa klient nõudis moraalse üleelamise eest hüvitist, kuid ei saanud seda

Elisa klienti ehmatas kuu alguses saadud suur arve, millele oli Elisa kogemata 100 eurot «käsitlustasuna» juurde kirjutanud. Elisa pakkus kliendi üleelamiste leevendamiseks teenuse kuutasu vähendamist 50% võrra.

«Kuu alguses sain Elisalt e-mobiili arve, mida maksan otse netipangas. Tavaliselt ma ei kontrolli üksikasjalikult oma arvet, aga seekord tundus see kuidagi üle mõistuse suur ning otsustasin kontrollida,» rääkis Argo.

«Nad olid julmalt mulle sada eurot juurde kirjutanud selgitusega: käsitlustasu.» Seejärel võttis Argo teenindusega ühendust ja arve parandati. «Seejuures midagi selgitamata, rääkimata ja vabandamata,» tõdes mees. «Kui palusin selgitusi ja küsisin ka kompensatsiooni tekitatud ebameeldivuste pärast, siis sain mõningad selgitused ning kompensatsiooniks pakkusid kasutada nende MINT Mild interneti 50% allahindlusega ühe kuu jooksul. Kuutasu on sellel internetil 4,55€, mis teeb kompensatsiooniks naeruväärse 2,3€,» oli Argo pettunud. «Pigem oleks võinud selle juba pakkumata jätta. Oleksin lootnud mõistlikumat lahendust, mis oleks mind kutsunud Elisa kliendiks edasi jääma, näiteks oleksid nad võinud mulle pakkuda mitu kuud tasuta telefoniga rääkimist või aastaks tasuta Mint Mildi paketti.»

Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski vabandas ja selgitas, et see oli erandlik juhus, kus kliendi arvele lisandus käsitlustasu süsteemivea tõttu. «Kohe, kui klient arvel eksimust märkas, viisime sisse paranduse ning klient ei pidanud õnneks reaalselt seda summat tasuma. Klient pöördus meie poole ka sooviga saada kompensatsiooni moraalse üleelamise eest ning tema üleelamiste leevendamiseks pakkusime kliendile teenuse kuutasu vähendamist 50% võrra.»

Aitäh, hoidke see paar euri endale!

Allikas: Tarbija-24

Peegeldaja: Meloodiameister Toivo Kurmeti muusika varsti kinolinal

Peegeldaja: Meloodiameister Toivo Kurmeti muusika varsti kinolinal