Kuidas vanureid riisuda

Elisa suhtumine vanuritesse on väga jõnk. Harjumaal Vaidas elav 77-aastane Anu Ivask ei mõista, miks ta sai Elisalt 800-kroonise mobiiliarve, kui räägib tavaliselt kuus 100–200kr eest.

Lugu algas nelja aasta eest, kui Ivaski vana Nokia ei võimaldanud enam välja helistada. Tuli välja, et telefonifirma oli ahne ja tahtis vanainimeselt rohkem raha saada.

Kui Ivaski nooremad sugulased hakkasid asja uurima, selgitasid nad välja, et asja taga oligi Elisa. Firma oli telefoni kuu keskel n-ö kinni pannud, kuna kuulimiit olla täis räägitud. Elisa (toonase Radiolinja) teenindaja järgi räägitud kuu jooksul 746kr eest ning enne arve tasumist nad taskutelefoni lahti tegema ei soostunud. See jutt oli aga vägagi imelik, kuna vanainimese kõnede limiidiks oli määratud 400kr.

Kõnede eristusest selgus, et vanaproua oli lisaks tavapärastele kuni pooleminutilistele kõnedele teinud pea nädalase vahega kaks paaritunnist kõnet, ühe suvalisele tundmatule numbrile, teise oma tütrele. Ainuüksi need kõned olid maksnud 476kr. Neid kõnesid polnud aga kunagi tehtud!

Veelgi hullem — eristuse järgi tegi vanaproua kahetunnise kõne kestes lisaks kaks lühemat kõnet!

Kui helistati uuesti nimetatud suvalisele numbrile, saadi sealt vastus, et nemad ei ole vanaprouaga ega kellegi teisega säärast pikka kõnet pidanud ega tunnegi teda.

Elisa—Radiolinja esitatud üliarved maksti viiviste kartuses ära, kuid telefonifirma poolt koorida saanu lähisugulased otsustasid, et asja sinnapaika ei saa jätta.

Elisale saadetud kirjale said nad vastuse, et kui nii pikki kõnesid pole väidetavalt tehtud, on tõenäoline, et kõned jäid lihtsalt kogemata lõpetamata ja kõneaeg jäi võrgus n-ö jooksma. Vastuses väidab firma sedagi, et ehkki Nokia konkreetsel telefonitüübil puudub kõne ootele jätmise funktsioon, on see selle telefoni puhul siiski tehniliselt võimalik, kui ühe kõne ajal valida teine number. Seda tegevust toetavat kõik mobiiltelefonid.

Anu Ivaski tütar Rita Kaljus ei ole enda sõnul emaga kaks tundi järjest kõnelenud ja tema hinnangul on ebatõenäoline, et nad mõlemad korraga unustasid kõne pärast lõppu katkestamata – kui katkestab üks, katkeb kõne ka teisel.

Elisa on välja pakkunud võimaluse, et kõned jäid kogemata lõpetamata. Mobiiltelefonidega tegeleva Mobil Trade'i spetsialist Andrus Jõgeva aga ütles, et Elisa ehk endise Radiolinjaga on sarnaseid asju ennegi juhtunud. “Tean vähemalt kahte juhtumit, kus Nokia telefon saatis ühe öö jooksul ühele ja samale numbrile nelisada SMS-i. Ka toona süüdistati selles Radiolinja klienti.”

Teabelätteks on Postimehe lugu (siin) ja Eesti Tarbijakaitse Liidu ülevaade (siin)

Pealtkuulamisega mahkerdajate esirinnas on Elisa

Riigiprokuratuur avastas läinud kuil mobiilsidefirmasid kontrollides ja telefonide pealtkuulamise logifaile otsides, et EMT sai ette näidata vaid pool logifaile, Elisa ja Tele-2 suutsid seda aga veelgi väiksemas mahus.

Perioodil 1. 2005 - 2008 kohta puudus Elisa Eesti AS-il ja Tele-2 Eesti AS-il enamik seadusega nõutavaid logifaile.

Veebruari algul pöördus Riigikogu julgeolekuasutuste järelvalvekomisjon Riigiprokuratuuri poole taotlusega algatada kriminaalmenetlust uurimaks võimalikku seaduserikkumist telefonide pealtkuulamist kajastavate logifailide kogumisel. Kriminaalmenetlus käivitus tänavu 7. veebruaril, ning jätkub pragugi.

PST! NAD KUULAVAD SIND PEALT

Tulenevalt elektroonilise side seadusest on sidefirmad jaanuarist 2005 kohustatud nende kaudu sooritatud jälitustoimingutest säilitama logifailid vähemalt viieks aastaks.

Eesti telefonisides on jälitamisega tegelenud peamiselt Kaitsepolitsei. Jälitava organi nõudmisel kannab sidefirma jälitatava telefonilt edastatud kõnet või messi puudutava teave üle tsentraalsesse jälgimisseadmesse.

Segadus logifailidega soodustab politseiriigi rajamist

Kontrolli käigus selgus ka, et sidefirmad on logifailide tekitamise, andmeesituse ja säilitamisviisi lahendanud igaüks erineval moel. Kasutatavad süsteemid on tehniliselt keerukad ega võimalda tõrkeid lihtsalt avastada, mistõttu logifailide olemasolu on raske või pole üldse võimalik kindlaks teha ja kontrollida ilma eriteadmisteta spetsialistide abita.

Prokuratuuri väitel on logifailide puudumise põhjused erinevad, alates logide mittesalvestamisest kuni nende võimaliku kustutamiseni.

Loe ka roosarüütli (mitte punarüütli) kommentaari

VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE

Vastus apellandile (hagejale): Elisa Eesti AS


Elisa Eesti AS apellatsioonkaebusele Tartu Maakohtu 24.03.2008 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-07-5314
Vastustaja arvates on Elisa Eesti AS apellatsioonkaebus (edaspidi Kaebus) võetud õigesti ringkonnakohtu menetlusse. Kaebus toimetati vastustajale kätte 17.04.2008. Apellant vaidlustas Tartu Maakohtu 24.03.2008 otsuse (edaspidi Otsus), millega jäeti hagi rahuldamata ning kohaldati hagi aegumist.

Vastustaja ei pea Kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu, esitades alljärgnevas faktilised ja õiguslikud vastuväited Kaebuse nõudmiste ja põhjenduste kohta ning asjaolud, millele vastustaja tugineb.

1. Minu ja Radiolinja Eesti AS (Elisa Eesti AS õiguseellane) vahelise 25.05.2000 liitumislepinguga nr 0160726 (edaspidi Leping) sõlmisime Lepingu olulise tingimusena (TsK § 165) väljuvate kõnede krediidipiiriks 800 krooni.

Formaalloogika defineerib „mõistet“ kui mõtlemise vormi, mille puhul asjad, nähtused, protsessid jm on kirjeldatud nende oluliste tunnuste kaudu.

Õiguskindluse põhimõte koosneb määratuse ehk õigusselguse ja usalduskaitse ehk õiguspärase ootuse põhimõttest. Õigusselguse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 13 lg-st 2. Euroopa Inimõiguste Kohus väidab oma 27.10.1978 otsuses Sunday Times vs Ühendkuningriik antud juhtnööris: „... . Kuigi kindlus on väga soovitav, võib sellega kaasneda ülemäärane jäikus, ent õigus peab suutma muutuvate oludega kaasa minna. Seetõttu on vältimatu, et paljud seadused on sõnastatud, kasutades termineid, mis on suuremal või vähemal määral ähmased ning mille tõlgendamine ja kohaldamine on praktika küsimus.”

Tõlgendamise abil väljendatakse normi ja lepingutingimuse mõtet täpsemalt ja selgemalt, kui seda on tehtud normis/leppetingimuses eneses. Normi/leppetingimuse tõlgendamise eesmärk on nende määrava mõtte ja otstarbe (ratio legis) väljaselgitamine normi/leppetingimuse rakendamise ajahetkel.

Terminit ehk erialamõistet „krediit“ võib definitiivselt määratleda järgmiselt: „kaupade või raha võlguandmine, laen, mis kuulub kokkulepitud ajal kokkulepitud tingimustel tagastamisele kokkulepitud tasu (intress) eest. Eelarves määratud summa, mille piires teostatakse kulutusi teatud otstarbeks.“

Termin „krediidipiir“ on üldlevinud tavaarusaama kohaselt mõistetav summana, mis on kliendil lubatud olla võlgu teenuse pakkujale. Teenuse krediidipiiri ehk (eesti keeles) usalduspiiri all mõistetakse teenuse seda rahalist väärtust, mida on võimalik kliendil kasutada enne teenuse eest maksmist. Usalduspiirini jõudmisel teenuse osutamine katkestatakse.

Olin teadlik asjaolust, et teleoperaatorfirma Q GSM (TELE 2) lülitas minu psühholoogist sõbral Tõnis Siim’ul tema kõnede lepingulise krediidipiiri täitumisel korduvalt väljahelistamisteenuse välja.

Ka hagejale kuuluva mobiilsideoperaatori TeleYks reklaamvoldikus – see on võimalik edaspidi vajadusel hankida – teatati kõnepaketti kiites selgelt, et 800-kroonine krediidipiir on kasulik ka kliendile, «sest mobiili kadumise korral ei saa võõras Sinu mobiili piiramatult kasutada». (TeleYks asjaajamine toimub hageja kirjablankettidel ning kontorites ning sealne võlgnik vastutab hageja ees.)

Hageja käsitles Lepingus lisateenusena vormistatud krediidipiiri mitte tavapäraselt ja üldarusaadavalt ning kliendi jaoks üheselt mõistetavalt, vaid spetsiifiliselt ainult selle firma spetsialistidele arusaadavalt. Kui on tegemist mingi üldtuntud mõiste kasutamisega eriliselt ja piirangutega, tulnuks hagejal see mõiste piisava põhjalikkusega lahti seletada ja defineerida selliselt, et see oleks mõistetav ka kliendile.

Mõni aeg pärast minuga juhtunud segadusi krediidipiiri asjus muutis hageja oma liitumislepingu blanketi sisu krediidipiiri formuleeringu osas, millega ta tunnistas ise, et endine formuleering oli nende seisukohalt ebaõnnestunud, kuna andis kliendile lepingutingimusi tõlgendades õigustatud ootuse, et sarnaselt TELE 2-le lülitub väljahelistamisteenus õigel ajal automaatselt välja.

Seega mina kui vähemalt keskmise õigusteadvusega isik mõistliku tarbijana saingi tõlgendada ülaltoodut arvestades Lepingu terminit „krediidipiir“ olemuslikult üksnes nii, et minu krediidipiiri ületamisel suletakse minu väljahelistamisteenus – s.o hageja lõpetab minu vastava õiguse kasutamise võimaluse sidetehniliselt. Eelkirjeldatuga seoses arvestasin vastaval tegevusalal mõistele „krediidipiir“ tavaliselt antavat tähendust ning mulle teadaolevat mobiilsideturul väljakujunenud tava (VÕS § 29 lg 5 p-d 5 ja 6). Antud tõlgendust tuleb lugeda mõistlikuks VÕS § 7 tähenduses, kuna samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt sellist tõlgendust mõistlikuks, arvestades võlasuhte olemust, Lepingu eesmärki ja mobiilsideturul väljakujunenud tava ja praktikat.

Nii pidi mõistma/tõlgendama antud Lepingu tingimust ka Lepingu pooltega sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel (VÕS § 29 lg 4), kuna see tuleneb Lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (VÕS § 29 lg 6).

2. Minu telefon koos Lepingu järgse SIM kaardiga sattus õnnetu juhuse läbi vastutustundetute isikute Nikolai Saveljev’i ja Margus Jänes’e valdusse, kes seda pahatahtlikult kuritarvitasid. Kuna Lepinguga oli lepitud kokku kõnede krediidipiiriks 800 krooni, siis ma ei hakanud politseiga neid taga otsima, olles õigustatud ootuse tõttu kindel, et hageja lülitab krediidipiiri ületamisel väljahelistamisteenuse automaatselt välja. Seejuures lohutasin end sellega, et ülalmärgitud isikud saavad kuritarvitada minu telefoni üksnes mõnesaja krooni ulatuses, kuna enne nende kätte sattumist oli sellega räägitud ca 400-500 krooni ulatuses.

3. Ülalkirjeldatud asjaolud on tõendatud lisaks tunnistaja Tõnis Siim’u kohtuistungil antud ütlustega.

4. Hageja, mitte sulgedes minu Lepingu järgse SIM kaardi väljahelistamisteenust krediidipiiri ületamisel, rikkus kahtlemata otseselt ja oluliselt 1. septembril 1994 jõustunud TsÜS § 108 lg 1 nõudeid, mille kohaselt tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuse täitmisel tuleb toimida heas usus. Seega hageja, mitte täites eelmärgitud kohustust minu kui oma tarbijast kliendi ees, ühtlasi tekitas endale kahju – see jäänuks ju olemata, kui hageja kooskõlas hea usu põhimõttega (VÕS § 6) sulgenuks teenuse õigeaegselt.

5. Antud asja iseärasust arvestades hagejal puudub Lepingu järgi sisuliselt õigus nõuda minult krediidipiirist suurema summa tasumist. Hageja aga esitas 07.09.2000 mulle tasumisele kuuluva summana saldoseisu koguni 9703,20 kr, mis ületas rohkem kui kümnekordselt kokku lepitud krediidipiiri. Pärast minu mittenõustumist krediidipiirist suurema summaga vähendas hageja summat ca kolm korda. Miks nii ja mitte kaks või kümme korda, on jäänud mulle tänaseni arusaamatuks. Uueks summaks sai 3 829,60 krooni. Olles saanud esimese krediidipiiri ületava arve, käisin Radiolinja Eesti ASis klienditeenindaja Toomas Tederi juures, avaldasin protesti Lepingust mittekinnipidamise eest ja nõudsin väljahelistamisteenuse sulgemist. Kahjuks Radiolinja Eesti AS eiras seda nõuet, kuid hiljem pärast minu järjekordset protesti oldi nõus ca 5 900 krooni nõudesummast maha arvama.

Tasusin hagejale heas usus 800 krooni, s.o kokkulepitud krediidipiiri ulatuses. Praegu on esitatud põhinõue 3029,60 krooni ning lisaks viivised.

6. Ülaltoodut arvestades ei saa rääkida minu poolt kohustuse täitmisest tahtlikust kõrvalehoidmisest ega seetõttu ka hageja antud nõude aegumistähtajast 10 aastat (TsÜS § 146 lg 4). Ka kohus on jõudnud Otsuses samasugusele õigele järeldusele ning kohaldanud aegumist õigesti ja põhjendatult.

Leian, et isegi juhul, kui hageja oleks esitanud minu vastu samas nõudes hagi õigeaegselt ehk 3 aasta jooksul, tulnuks see jätta kohtul rahuldamata kui alusetu.

7. Kaebuse väited kohtu poolt materiaalõiguse väärast kohaldamisest on ebaõiged ning ei anna alust Otsuse tühistamiseks.

Lisaks püüab apellant kohut pahatahtlikult eksitusse viia, väites Kaebuse p-s 3, et "krediidipiir ei ole lepingus sisalduv lisateenus". Tegelikult aga asub nn kogumõiste "krediidipiir 800 krooni" klienditeenindaja Toomas Tederi poolt suurelt ja väljapaistvalt ning rõhutatult käsitsi väljakirjutatuna just lisateenuste peatükis pealkirjaga "eraldi tellitavad lisateenused" (vt Liitumislepingu nr 0160726 "eraldi tellitavate lisateenuste" peatükis, mis asub eraldi kastis). Seega "krediidipiir 800 krooni" on nii teenust osutava firma kui ka kliendi jaoks kahtlemata imperatiivse tähendusega hagejat vastaval viisil käituma kohustav Lepingu tingimus.

Seega Otsus, sh aegumise kohaldamine, on igati seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus Otsuse tühistamiseks ja Kaebuse rahuldamiseks.

8. Lisaks märgin, et hageja on mind enam kui 7 aasta jooksul alusetult ja pahatahtlikult tülitanud-ruineerinud ning tekitanud minule materiaalseid kaotusi/kulutusi tingitult oma alusetust nõudest minu vastu. Eeltooduga hageja tekitas minule füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi ehk VÕS § 128 lg 5 mõistes mittevaralist kahju ning lisaks VÕS § 128 lg 3 mõistes otsest varalist kahju.

Minu tervis on just hageja alusetu nõudmise tõttu tõsiselt kannatada saanud (sh stressist tingituna tüsenemine 115 kg-ni, kõrgvererõhutõbi, tarvitan vererõhku alandavaid ravimeid ja südame aspiriini). Seega hageja on minu õiguste olulise rikkumisega tekitanud minule olulised tervisekahjustused VÕS § 1045 lg 1 p 2 tähenduses.

Soovin asja arutamist kohtuistungil.

Eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-st 642

p a l u n:

2) jätta Kaebus rahuldamata tervikuna ning Tartu Maakohtu 24.03.2008 otsus muutmata;
3) jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud apellandi kanda.



Lisa: vastuse ärakiri



Lugupidamisega








Rein

Elisa nõuanne: Kuidas hea välja näha

Ma avastasin ainsa võimaluse, kuidas kõhna muljet jätta - veedan aega paksude seltskonnas.

Mulle meeldib rääkida anekdoote paksudest, sest nii saan ma tasahilju enda üle naerda.

Minu lemmikuks on saksaaegne nali:

Keegi mees läinud vallamajja lehma ostuks luba saama. Küsib: "Kas saate mulle müüa säärast lehma, kes on nii kirju kui Adolf Hitleri elulugu, nii paks kui dr Hjalmar Mäe ja nii hästi lüpsaks kui Eesti riik?"

Minu isa lemmiknali on aga veneaegne:

Nikita Hru-Hru-Hruštšov oli teatavasti paks ja kiilakas. Läks tema siis kolhoosi sigalaid üle vaatama. Ühes laudas on sead arad, poevad molli alla peitu. Hruštšov pärib: "Kus sead?" - Talitaja ajab sead molli alt välja, need pole aga mitte ainult arad, vaid ka alatoidetud. - Hruštšov läheb puhevile: "Kas need on siis sead? Siga peab vaat niisugune olema!" - ja laseb ise neljakäpukile.

Kui vene aja juurde jääda, siis mulle endale meeldivad ennemini lood Leonid Brežnevist. Ljonja Brežnev oli venelase kohta ikkagi ilus mees. Näiteks see anekdoot:

Mis on ühist Brežnevil ja Karlssonil? - Mõlemad on parajalt paksud mehed oma parimates aastates, mõlemad lendavad ringi mööda ilma ja lehvitavad oma väikse paksu käekesega: "Rahu, ainult rahu!"

Ja muide, seda ei öelnud küll Brežnev ega Karlsson, aga - elu on ilus, magus ja põnev, kui me seda ainult ise tahame.

Supermarket lasi euro kursi vabaks

Mõnikord tasub eelistada ostu kroonides, teinekord tuleks kaup võtta eurode eest. See käib mõnegi supermarketi kohta Eestis. Olen ammu imestanud, miks poed kauba hindasid korraga kroonides ja eurodes näitavad. Nii hinnasiltidel kui ka ostutšekkidel. Vahel olen poekassast saadud tšeki üle vaadanud ja arvutuse tulemusel leidnud, et parem olnuks maksta eurodes. Aga pole viitsinud infoletti vahe tagasiküsimiseks õiendama minna. Nüüd vahendas ka Tartu Postimees kahe kohaliku näitsiku rabatust...

“... Lõunakeskuse Maksimarketi paindlikkusest Eesti krooni ja euro kursi arvutamisel. Ebasoodsaimal juhul oli euro hind 47,67 krooni, parimal 9,35 krooni. Tavatu paindlikkus tuli ilmsiks suviste jookide hinnasiltidelt, kus Maksimarket oli toote liitrihinda kroonidest eurodeks teisendades saanud uskumatuid tulemusi.” Loe edasi siit.

Savanninali

Kaks lõvi savannis omavahel:

"Küll need uusrikkad on mu ära tüüdanud! Kihutavad siin oma džiipidega, joovad, karjuvad, ropendavad..."

"Just-just!" on teine nõus. "Ja pärast heliseb mobiil iga 5 minuti tagant kõhus."

Lihtsalt taskutelefon

India telekomifirma tahab turule tuua 20$ (199kr) maksva säästumobiili ning loodab neid juba esimesel aastal müüa 10 miljonit.

Spice Ltd tutvustas märtsis rahvatelefoni, millest vähemalt III maailmas võiks saada müügihitt. Väliselt meenutab see mänguvasarit: numbriklahvid suured ja loetavad, ekraan aga sootuks ära jäetud. Ei mingit klappi ega liugurit. "Ainult telefon," ütleb ka Spice’i tegevjuht Bhupendra Kumar Modi.

Firma loodab säästutelefone müüa vähemalt sama palju kui Apple oma müügihitti iPhone'i: algusaastal 10 miljonit ning saavutada aastaga vähemalt 1% mobiiliturust. Tarbijaid leidub Iraagist Indoneesiani, sihtgruppi hinnatakse 2,5 miljardile inimesele. Esialgu piisab aga pelgalt Indiast: seal müüakse 7 miljonit taskutelefoni iga kuu.

Värskete mobiiliturgude vallutuskava on ka Nokial, LG Electronicsil ja Samsungil. Mis peaks eristama India uustulnukat kogenud haidest, kelle katseid rahvatelefoni teha pole krooninud edu? Vanad võtsid aluseks keskmise hinnaklassi taskutelefoni ja asusid selle võimalusi kärpima.

Aga India tehnogurud on oma telefonile välja töötanud erilise kiibi, varustanud ekstra loodud akuga ja veel enam — ka hind 20$ pole neile alampiir. "See on alles algus. Me võime hinda allapoolegi lasta," lubab Modi.

(Edasi algtekst )

A cellphone with no flips, no folds - just a very low price

It looks a bit like a child’s toy, a walkie-talkie circa 1975, a cheap plastic throwback to the good old days when telephones were made for talking.

But to Spice Ltd., a telecommunications company in the world’s fastest-growing phone market, this new product embodies the latest, greatest innovation in cellphone technology today: a handset priced at less than $20.

Spice, which is based in Noida, India, unveiled what it is branding “the People’s Phone” at a wireless industry conference in Barcelona last month. The handset is an anomaly among mobile phones today: The number keys are big and bold. It is chunky and has no color screen - in fact, it has no screen at all. Nothing about it flips, folds or slides. It is, as Spice’s chairman, Bhupendra Kumar Modi, described it, “just a phone.” […]

And Spice, which is listed on the Bombay Stock Exchange, is not the only company looking at cheap handsets. In Barcelona, Nokia also introduced new “emerging market” models, and LG Electronics and Samsung are moving strongly into the low end as well. Some analysts argue that the most ferocious market share battles this year will take place not among the high-end “smart phone” category but down in the entry-level devices.

Read more...

Teabelätted:

International Herald Tribune & SL Õhtuleht