 |
| … ehk nii Eesti- kui ka Liivimaal 14. jaanuarist 5. märtsini |
21.2.19
Tänavutali on ausalt lumine — taliharjapäevast vastlapäevani…
15.12.18
Elisa keeras hiina üllatuse käkki
Allikas: Tehnika.PM.EE
Elisa Eesti-haru sai hakkama globaalse puussepanekuga, üllitades sotsiaalmeedias video andmetega tipptelefoni kohta veel enne selle käibesse lubamist.
Elisa kohalik tootejuht pani Huawei poolt tema kätte usaldatud testseadme enne lubatut kõigile vaatamiseks avalikku videosse, mis YouTubei kaudu levis kulutulena üle maailma. Elisa tutvustas seal nutifoni põhiomadusi, uudseid sõrmejälje tuvastus ja kaamerate paigutust.
Maailma tippkolmikusse kuuluv mobiilitootja Huawei plaanis seadet tutvustada hiljem. Muu hulgas on selle nutitelefoni sõrmejälje-lugeja esipaneelil ja telefoni saab kasutada muude seadmete juhtmevaba laadijana.
2.5.15
Elisa 4G säästupakett on konkurentsitult kehv
Eksperdid: Elisa odavad nutipaketid on kõige kehvemad
Kuku-raadio tehnoloogiasaate «Digitund» saatejuhid Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas võrdlesid Eesti mobiilioperaatorite 4G-pakette ja leidsid, et kõige soodsamates Elisa nutipakettides jäi allalaadimiskiirus sarnaseks, nagu oli varem 3G puhul. Roonemaa sõnul saab näiteks 300 megabaiti, mis on kõige odavama paketi andmesidemaht, väga kiiresti täis.Henrik Roonemaa:
«Tundub, et Elisas võeti vastu otsus, et nemad odavate pakettide pärast vaeva ei viitsi näha.»Kas Elisa uute pakettide mahupiirangute tõttu kliente kaotama hakkab, selles eksperdid kahtlevad: enamus teenuse tarbijaid ei saa mahuerinevusest aru. Tõenäoliselt hakatakse mahupiirangute täitumisel klientidele soovitama kallimat paketti.
Peale Elisa on 4G nutipakettidele seadnud piirangu ka EMT, ainult Tele-2 paketid on jäänud kiiruse poolest piiramatuks.
Nutipekettide võrdlustabeli vaatamiseks vajuta siia.
Elisa sooritab reklaamipettusi. Jälle!
Meelituskõned Elisalt
Jüripäeva ennelõunal helistas mulle EMT-võrku numbrilt 6849758 keegi, kes tutvustas ennast Margitina Elisast. Tundis huvi, kas mul on nutitelefon ja palju mul kulub kuus. Rääkis—vestles kaua aega, pakkus kuuks 17 tundi kõneaega kõikidesse võrkudesse 2€ eest, hinna sees ka võimalus saata 100 sõnumit. Arvas, et ma ikka kindlasti peaksin liituma nendega.
Elisa/Radiolinja helistas Tallinnast pühapäeval Puhja pensionära MS-ile ja pakkus 10 tundi kõneaega 1 kuuks üheainsa euro eest!
Mis siis juhtub, kui Elisat usud?
Siit näeme kasumlikkust. Ühe eurosendi eest saab kõneaega kõvasti üle 5 minuti ehk kõneminut maksaks vanas vääringus alla 3 kroonisendi. Kas see soodus elu pärast lepingut ka nii ilus paistab, ei usu. Sest suuline leping nagu suuline reklaamgi pole kärbsemustagi väärt. Sama tõestab ka järgmine lugu.
Segadus, segadus, segadus ja...
Lõputu jama meelitaja Elisaga. Üks samuti maal elav pere muutis paketti, mida Elisa/Radiolinjast telefonitsi pakuti ja millega nad mõtlematult nõustusid.
Lugu sai alguse, kui Elisa pakkus kliendile telefonitsi uut paketti, mis sisaldas 4G-internetti. Pereema ütles kõne peale, et mõtleb veel, sest paketi saamiseks oleks tulnud sõita esindusse ning anda nõusoleku kohta allkiri. Poja väitel võeti pärast järelemõtlemist Elisaga ühendust ning anti teada, et uut paketti nad siiski ei soovi. Elisa aga aktiveeris kohe kõne järel uue paketi ja väidab tagantjärele, et paketivahetuseks ei tulegi sõlmida allkirjastatud lepingut, piisab Elisa ja kliendi suulisest kokkuleppest. See tähendab telefonijutu käigus!
Suulise lepingu lõks
Nii sattus klient lõksu, kus lepingut saab sõlmida küll telefonitsi, aga sellest taganeda sama lihtsalt enam mitte. Perepoeg ütles, et Elisasse helistasid nad kümne minuti pärast veel korra ning sealt öeldi, et teave antakse õigele inimesel edasi ning pakett muudetakse tagasi.
Nüüd väidab Elisa hoopis, et paketti saab tagasi vahetada klient ise või teine inimene tema eest ja sedagi ainult sel juhul, kui tal on kas notariaalselt kinnitatud volitus, kliendi poolt eelnevalt digitaalselt allkirjastatud ja Elisale saadetud volitus või on klient andnud täisvolitused kasutajale Elisa iseteenindusbüroos. Kliendi pereliikmete sõnul helistasid nad Elisasse paari nädala jooksul veel mitu korda. Alles pärast kümnendat kõnet vastas naisterahvas kinnitusega, et nüüd on pakett eemaldatud. Perepoeg helistas enda sõnul iga päev uuesti ning igal korral tuli seletada uuesti ka olukorda.
Teave on kogunenud isiklikest ja tuttavate kogemustest, samuti PM Tarbijast-24 29. aprillil 2015
Jüripäeva ennelõunal helistas mulle EMT-võrku numbrilt 6849758 keegi, kes tutvustas ennast Margitina Elisast. Tundis huvi, kas mul on nutitelefon ja palju mul kulub kuus. Rääkis—vestles kaua aega, pakkus kuuks 17 tundi kõneaega kõikidesse võrkudesse 2€ eest, hinna sees ka võimalus saata 100 sõnumit. Arvas, et ma ikka kindlasti peaksin liituma nendega.
Elisa/Radiolinja helistas Tallinnast pühapäeval Puhja pensionära MS-ile ja pakkus 10 tundi kõneaega 1 kuuks üheainsa euro eest!
Siit näeme kasumlikkust. Ühe eurosendi eest saab kõneaega kõvasti üle 5 minuti ehk kõneminut maksaks vanas vääringus alla 3 kroonisendi. Kas see soodus elu pärast lepingut ka nii ilus paistab, ei usu. Sest suuline leping nagu suuline reklaamgi pole kärbsemustagi väärt. Sama tõestab ka järgmine lugu.
Segadus, segadus, segadus ja...
Lõputu jama meelitaja Elisaga. Üks samuti maal elav pere muutis paketti, mida Elisa/Radiolinjast telefonitsi pakuti ja millega nad mõtlematult nõustusid.
Lugu sai alguse, kui Elisa pakkus kliendile telefonitsi uut paketti, mis sisaldas 4G-internetti. Pereema ütles kõne peale, et mõtleb veel, sest paketi saamiseks oleks tulnud sõita esindusse ning anda nõusoleku kohta allkiri. Poja väitel võeti pärast järelemõtlemist Elisaga ühendust ning anti teada, et uut paketti nad siiski ei soovi. Elisa aga aktiveeris kohe kõne järel uue paketi ja väidab tagantjärele, et paketivahetuseks ei tulegi sõlmida allkirjastatud lepingut, piisab Elisa ja kliendi suulisest kokkuleppest. See tähendab telefonijutu käigus!
Suulise lepingu lõks
Nii sattus klient lõksu, kus lepingut saab sõlmida küll telefonitsi, aga sellest taganeda sama lihtsalt enam mitte. Perepoeg ütles, et Elisasse helistasid nad kümne minuti pärast veel korra ning sealt öeldi, et teave antakse õigele inimesel edasi ning pakett muudetakse tagasi.
Nüüd väidab Elisa hoopis, et paketti saab tagasi vahetada klient ise või teine inimene tema eest ja sedagi ainult sel juhul, kui tal on kas notariaalselt kinnitatud volitus, kliendi poolt eelnevalt digitaalselt allkirjastatud ja Elisale saadetud volitus või on klient andnud täisvolitused kasutajale Elisa iseteenindusbüroos. Kliendi pereliikmete sõnul helistasid nad Elisasse paari nädala jooksul veel mitu korda. Alles pärast kümnendat kõnet vastas naisterahvas kinnitusega, et nüüd on pakett eemaldatud. Perepoeg helistas enda sõnul iga päev uuesti ning igal korral tuli seletada uuesti ka olukorda.
Teave on kogunenud isiklikest ja tuttavate kogemustest, samuti PM Tarbijast-24 29. aprillil 2015
Elisa pani toime reklaamipettuse
Kohus: klient võib tähtajalisest lepingust teatud juhul loobuda
Tartu maakohus otsustas juba 2013. aastal, et kui ettevõte ei suuda reklaamitud mobiilse internetiteenuse paketi kiiruseid kliendile pakkuda, on kliendil õigus tähtajalisest lepingust loobuda. Tarbija-24 on saanud kaebuseid sideettevõtete klientidelt – soetatud on mobiilse internetiteenuse pakett, mille kiirused ei vasta inimese elukohas reklaamitule. Ent lepingut ei tohi lõpetada enne tähtaega. Sarnase juhtumi kohta tegi otsuse Tartu maakohus mais 2013 Elisa Eesti AS kahjuks.
Klient sõlmis Elisaga 23. detsembril 2011 liitumislepingu sideteenuse paketi Mint Extra Strong kasutamiseks. Elisa reklaamis paketti piiramata allalaadimiskiiruse, piiramata üleslaadimiskiiruse ja piiramata andmemahuga. Kuivõrd Mint Strong paketil oli allalaadimiskiirus kuni 7Mbit/s ja üleslaadimiskiirus kuni 2Mbit/s, siis eeldas tarbija, et Extra Strong paketiga on kiirused veelgi suuremad. 28. detsembril 2011 sõlmiti liitumislepingu lisana ka soodushinnaga vara müügileping. Klient sai 625 eurot maksva sülearvuti 300 euro eest. Tingimuseks oli, et inimene on Elisa klient kaks aastat pärast vara ostmist. Kui klient lõpetab lepingu varem, siis on lepingu järgi Elisal õigus nõuda käsitlustasu 450 eurot, mis on võrdne vara laoväärtusega.
Järgmise aasta mais aga kurtis klient tarbijakaitseametile, et ei ole Elisalt saanud lubatud teenust – m-internetti allalaadimiskiirusega üle 7Mbit/s. Tarbijakaebuste komisjon otsustas, et kliendil on õigus leping üles öelda ilma käsitlustasu maksmata. Elisa sellega ei nõustnud. Elisa kinnitusel ei saa mobiilse interneti puhul rääkida sama stabiilsest interneti kiirusest kui seda pakub püsiühendus. Elisa kinnitas, et lähtub teenuse pakkumisel parima soorituse põhimõttest, märkides ära üksnes võimaliku maksimaalse üles- ja allalaadimiskiiruse. Kliendi sõnul tagab pakett keskmise allalaadimiskiiruse 0,2-0,7Mbit/s, mis ei vasta kaugeltki teenuspaketi tingimustele. Elisa tõi maksimaalsete kõrvale keskmised kiirused.
Kohtus ei vaidlustanud Elisa väidet, et tegelik kiirus oli kliendi jaoks 0,2-0,7 Mbit/s. Tartu maakohus nõustus kliendiga, et andmeside kiirus on mobiilse internetiteenuse paketi valimisel oluline asjaolu.
Lisaks leidis kohus, et Elisa käsitlustasu väljamõistmise nõue on üleüldse tühine. Võlaõigusseadus sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kui lepingus on tingimus, mis kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, siis on see tühine.
Näiteks, Elisa lepingu järgi pidi vaid klient tasu maksma, kui ta ei täida oma kohustusi. Kui aga Elisa kohustusi ei täida, siis ei pea Elisa mingit hüvitist maksma. Kuna käsitlustasu maksmise kokkulepe oli kohtu hinnangul tühine, siis ei olnud Elisal alust nõuda kliendilt 450 euro tasumist. Ja nii ongi.
Tartu maakohus otsustas juba 2013. aastal, et kui ettevõte ei suuda reklaamitud mobiilse internetiteenuse paketi kiiruseid kliendile pakkuda, on kliendil õigus tähtajalisest lepingust loobuda. Tarbija-24 on saanud kaebuseid sideettevõtete klientidelt – soetatud on mobiilse internetiteenuse pakett, mille kiirused ei vasta inimese elukohas reklaamitule. Ent lepingut ei tohi lõpetada enne tähtaega. Sarnase juhtumi kohta tegi otsuse Tartu maakohus mais 2013 Elisa Eesti AS kahjuks.
Klient sõlmis Elisaga 23. detsembril 2011 liitumislepingu sideteenuse paketi Mint Extra Strong kasutamiseks. Elisa reklaamis paketti piiramata allalaadimiskiiruse, piiramata üleslaadimiskiiruse ja piiramata andmemahuga. Kuivõrd Mint Strong paketil oli allalaadimiskiirus kuni 7Mbit/s ja üleslaadimiskiirus kuni 2Mbit/s, siis eeldas tarbija, et Extra Strong paketiga on kiirused veelgi suuremad. 28. detsembril 2011 sõlmiti liitumislepingu lisana ka soodushinnaga vara müügileping. Klient sai 625 eurot maksva sülearvuti 300 euro eest. Tingimuseks oli, et inimene on Elisa klient kaks aastat pärast vara ostmist. Kui klient lõpetab lepingu varem, siis on lepingu järgi Elisal õigus nõuda käsitlustasu 450 eurot, mis on võrdne vara laoväärtusega.
Järgmise aasta mais aga kurtis klient tarbijakaitseametile, et ei ole Elisalt saanud lubatud teenust – m-internetti allalaadimiskiirusega üle 7Mbit/s. Tarbijakaebuste komisjon otsustas, et kliendil on õigus leping üles öelda ilma käsitlustasu maksmata. Elisa sellega ei nõustnud. Elisa kinnitusel ei saa mobiilse interneti puhul rääkida sama stabiilsest interneti kiirusest kui seda pakub püsiühendus. Elisa kinnitas, et lähtub teenuse pakkumisel parima soorituse põhimõttest, märkides ära üksnes võimaliku maksimaalse üles- ja allalaadimiskiiruse. Kliendi sõnul tagab pakett keskmise allalaadimiskiiruse 0,2-0,7Mbit/s, mis ei vasta kaugeltki teenuspaketi tingimustele. Elisa tõi maksimaalsete kõrvale keskmised kiirused.
Kohtus ei vaidlustanud Elisa väidet, et tegelik kiirus oli kliendi jaoks 0,2-0,7 Mbit/s. Tartu maakohus nõustus kliendiga, et andmeside kiirus on mobiilse internetiteenuse paketi valimisel oluline asjaolu.
Lisaks leidis kohus, et Elisa käsitlustasu väljamõistmise nõue on üleüldse tühine. Võlaõigusseadus sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kui lepingus on tingimus, mis kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, siis on see tühine.
Näiteks, Elisa lepingu järgi pidi vaid klient tasu maksma, kui ta ei täida oma kohustusi. Kui aga Elisa kohustusi ei täida, siis ei pea Elisa mingit hüvitist maksma. Kuna käsitlustasu maksmise kokkulepe oli kohtu hinnangul tühine, siis ei olnud Elisal alust nõuda kliendilt 450 euro tasumist. Ja nii ongi.
17.8.14
Elisa kaotas kohtus... Jälle!
Skeemitamise tõttu kliendi kohtusse kaevanud Elisa kaotas vaidluse ning peab nüüd maksma kliendile kohtukuludeks 1600€.
Sariahistaja Elisa
Elisa (endine) klient Erki tõdes nördinult, et temaga ei ole veel ükski ettevõte nii ebaviisakalt käitunud. «Mind ahistati, ähvardati, rünnati advokaatide armeega ja kaevati lõpuks kohtusse.»
Kui Erki oli Elisas võrgus olnud kaks aastat, otsustas ta senise kallima paketi odavama vastu välja vahetada. Ta valis «Nutikalt piiramatu 8» kõnepaketi, mis maksab 8€ kuus. Kuutasu sees on tuhat kõneminutit ning pärast tasuta minutite täitumist maksab kõneminut ühe sendi.
«Kuna oli odav, siis ma helistasingi palju ning maksin arve alati ära. Elisa arvas siiski, et ma räägin liiga palju ja hakkas mu kõnesid piirama – esialgu võis kõne pikkus olla kaks tundi, seejärel pool tundi, siis kümme minutit, ning lõpuks sain ühe minuti kaupa helistada, mis on täiesti jabur. Nende enda paketi nimi on ju 'piiramatu'. Tundsin end täiesti petetuna.»
Ehkki Erkil oli tähtajaline leping, keeras Elisa tal kõned kinni. Mullu vahetult enne jõule kirjutas Elisa klienditeenindaja, et kui ta tahab veel rääkida, saab ta seda teha uue aasta alguses.
Leppetrahv
Erkil oli veel ka järelmaksuga telefon, kuid kuna helistada polnud enam võimalik, maksis ta telefoni kinni, et teise operaatori juurde minna. Talle tuli aga täieliku üllatusena, et Elisa hakkas lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest veel leppetrahvi nõudma.
«Nemad panid mu kõned kinni, mina neile midagi võlgu ei olnud, aga ikka nõuti 63-eurost leppetrahvi.»
Erki pöördus seejärel tarbijakaitseameti poole. Kohe ta sealt abi ei saanud.
«Samal ajal pommitas Elisa mind oma absurdsete nõuetega edasi ja ähvardas mind maksehäireregistrisse panna. Minuga suheldi, nagu ma oleks kriminaal, mille peale ma ütlesin, et ei ole neile midagi võlgu ja ma põhimõtteliselt ei maksa midagi – nemad rikkusid lepingutingimusi, mitte mina.»
Kuna tarbijakaitseamet teda aidata ei saanud, pöördus Erki tarbijakaebuste komisjoni. Ent päev enne komisjoni otsust andis Elisa kliendi kohtusse.
«Elisa oli vahepeal täieliku absurdsuse välja mõelnud. Nüüd nõudsid nad mult kokku juba 1625€ – nii leppetrahvi kui ka mingi arusaamatu kahju tekitamise eest. Et ma olen nende võrku koormanud ja kuidagi kahju tekitanud. Ma ei saa aru, mis õnnetu mobiilivõrk see on, mida üks inimene ühe telefoniga saab nii palju koormata!»
Võit
Poolteist aastat hiljem sai Erki kohtus Elisa üle võidu. Kohtuotsuses seisab, et Elisa Eesti AS-i hagi kahju hüvitamise nõudes tuleb jätta rahuldamata ning Elisa peab kandma tsiviilasja menetluskulud.
«Kohtuotsus ütles selgelt, et Elisal pole õigust minult midagi nõuda. Ja seda, et piiramatu paketi tingimuste järgi võib inimene rääkida nii palju, kui ta soovib. Maksin enda arved kenasti ära ja see on minu enda asi, kas ma kasutan telefoni beebimonitorina või kui palju sõpradega räägin.»
Allikas Tarbija-24
21.4.14
Kuidas Elisa üritas Mariat lolliks teha
Elisa kirjutas lepingusse ühe suurusega kuutasu ning nõudis kliendilt kaks korda suuremat ega tunnistanud oma putukatest enne ajakirjanduse sekkumist.
Maria sõlmis möödunud aasta jaanuaris Elisaga liitumislepingu ja valis väga lihtsa ja lisadeta paketi: kuutasu on 5€, selle sees 800 minutit kõneaega ja SMS-id!
Terve läinud aasta saigi Maria iga kuu viieeuroseid arveid. Selle aasta alguses aga üllatas Elisa Mariat topeltsuure arvega, nõudes igakuise püsitasuna 10€.
Maria üllatus ja küsis, milles asi: „Mulle öeldi, et terve eelmise aasta olnud mul mingi soodustus, mis nüüd läbi sai. Aga mulle ei räägitud liitumisel mingist soodustusest. Oli vaid juttu viieeurosest püsitasust.”
Tema sõnadele vastab ka Elisaga liitumise leping, milles on selgelt kirjas, et kuutasu on viis eurot. Soodustusist ei silpigi.
Maria otsustas Elisa kahekordse hinnatõusu vastu protestida. Asi oli põhimõttes. Ta saatis Elisale kirja, milles osutas, et lepingus on kuutasuna kirjas viis, mitte kümme eurot. Ja sai viisaka vastuse, mis lepingus must valgel kirjas olevast hoolimata väitis, et tegu oli ajutise soodustusega ja hinnatõus tähendas üleminekut tavahinnale.
Maria ei jätnud jonni ja saatis lepingutingimusile viitava uue kirja, millele vastust ei tulnud. Abi sai alles ajakirjanduse sekkumisest.
Allikas Ekspressgrupi 21. aprilli 2014 artikkel EPL-is (Tln)
15.4.14
Suur tükk ja lõhkise suuga Elisa
Elisa endine klient Janar Siniväli rääkis oma loo
Elisa ahnusel pole piire. Elisa teatas mullu detsembri alguses, et hakkab sellest aastast küsima e-arve eest 60 eurosenti kuus. Siniväli lõi seepeale Facebooki grupi «Kui e-arve läheb tasuliseks, loobun Elisa teenustest». Loetud päevadega liitus grupiga sadu inimesi, kes sama meelt olid.
«Meie sõnum Elisale oli lihtne – unustagu see lollus e-arve tasu kohta ära ja lähme sõpradena edasi. Mulle hakkas aga kiirelt silma, et väga paljudel Elisa klientidel olid tähtajalised lepingud, mida nad leppetrahvi peljates lõpetada ei söendanud, kuigi oleksid soovinud. Nii minu õiglustunne kui tarbijakaitseameti seisukoht ütlesid selgelt, et kui teenusepakkuja on hinnapoliitikat muudab, võib klient teenusest ilma karistust kartmata loobuda.»
Ta läks 2. jaanuaril, kui e-arve tasuliseks muutus, Elisa esindusse. «Nagu arvata oli, üritati mind ümber veenda argumendiga, et lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest saavad nad minult lepingu järgi sisse nõuda 50 eurot käsitlustasu, mis tuleb mulle kokkuvõttes kallim. Kui viitasin kliendi õigusele leping tingimuste muutumisel ilma trahvideta lõpetada, vastati mulle, et neil on juristidega kõik korrektselt paika pandud.»
Veebruaris sai ta e-posti teel arve, kus oli muuhulgas kirjas 50-eurone käsitlustasu lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Kuna Siniväli ei olnud alla andnud, saatis ta Elisale avalduse, kus palus käsitlustasu arvelt eemaldada. Ent Elisa keeldus sellest.
Tarbijakaitseameti abiga vahetas Siniväli Elisa juristidega nii mõnegi kirja. Elisa väitis, et kliendil on tõesti õigus leping hinnakirja muutuse tõttu ilma leppetrahvita lõpetada, kuid nemad määrasid mulle ju hoopis käsitlustasu, mis ei olevat sama mis leppetrahv. Tarbijakaitseamet lükkas selle tõlgenduse ümber, sest nõudel olid olemas selged leppetrahvi tunnused. Siniväli sõnul oli Elisa viimaseks trumbiks väide, et lepingu trahvivabaks lõpetamiseks oleks ta pidanud lepingu lõpetama ühe kuu jooksul pärast seda, kui nad e-arve tasust avalikkust teavitasid ehk siis hiljemalt 1. jaanuaril.
«Kuna mina tegin seda päev hiljem, siis Elisa tüüptingimuste järgi olin justkui uue hinnakirjaga nõus ning poleks enam lepingut ilma trahvita lõpetada saanud. Õnneks aga andsid mulle paar juristi soovituse, et võiksin tsiviilseadustiku üldossa piiluda. Nimelt oli seal kirjas, et kui tahteavalduse tähtaeg langeb riigipühale, loetakse tähtajaks sellele järgnev päev. Sellele seadusesättele tuginedes sain kinnitust, et 2. jaanuaril oli veel täiesti õige aeg oma leping lõpetada ja esitasingi tarbijakaitseametile avalduse menetluse jätkamiseks.»
Aprilli algul sai Siniväli ja Elisa esindaja kutse tarbijakaebuste komisjoni istungile. Ent vaid pool päeva pärast kutse saamist saatis Elisa välja lakoonilise teate, et nad on otsustanud Sinivälja nõude rahuldada ja tagastada talle 50€ käsitlustasu. Seega jäi istung ära ja õhtuks oli raha Sinivälja arvel.
«Ebaõiglusele tuleb vastu hakata viivitamatult. Kui keegi saab oma abikaasalt esimese tohlaka, siis ei ole oluline, et see väga valus ei olnud, sest tegemist on eelkõige pretsedendiga. Kui keegi saab oma äripartnerilt petta, siis pole oluline, kui suures summas, sest see on samuti eelkõige pretsedent. Ja kui me taolistele pretsedentidele resoluutselt ei reageeri, siis annab see vastaspoolele sõnumi, et meiega tohibki edaspidi niimoodi käituda. Kas me tahaksime kõigi oma teenusepakkujate e-arvete eest tulevikus maksma hakata? Ei taha ju – sellepärast ongi vaja esimene vares teistele hoiatuseks teiba otsa riputada.
Ja teine oluline asi – meie iidse talupojatarkusega on alati käinud käsikäes mingi hirm sakste ees – olgu nendeks saksteks siis mõisnikud, nomenklatuur või suurfirmad. Ka käesolev juhtum näitas mulle, et inimesed siiski kardavad suurfirmasid, justkui nood suudaksid iga seaduse pahupidi väänata. Kuid tegelikult oli suurfirma taktikaks peamiselt bluff ja lootus, et inimene lööb kartma ning loobub.»
5.4.14
Elisa alatu reklaamitrikk
Elisa eksitas kliente
Tarbijakaitse sekkus Elisa reklaami. Elisa teatas Zeni kodulehel olnud reklaamuudises, et Zen naudib Tallinnas kiireimat mobiilset internetti. Tarbijakaitseameti hinnangul võis see tarbijaid eksitada ja nii palus amet uudise sisu muuta või selle üldse maha võtta.
Mõned nädalad tagasi pöördus Tarbija-24 poole pahane klient, kes tahtis teisigi teavitada Elisa järjekordsest alatust reklaamitrikist. Nimelt oli Zeni kodulehel üleval uudis, et Zen naudib kiireimat internetti, kus mainitakse kiiruseid kuni 22Mb. Lähemal uurimisel avastas lugeja, et sellest pole Zeni kõnekaardi omanikele mingit kasu, kuna Zenil on kiirusepiirang kuni 1Mb sekundis.
Amet uuris
reklaamuudises esitatud väiteid ning leidis, et Zen kõnekaardi olemasolevale või tulevasele kliendile võib jääda ekslik mulje Zen kõnekaardiga saavutatavast võimalikust tippkiirusest. «Kuna teadaolevalt on kõikide Zeni netipiletite puhul interneti kiiruseks kuni 1mbit/s., siis uudises kajastuv lause «Zeni kliendid kasutavad mobiilset internetti aga just Elisa võrgus ehk neil on võimalus nautida Tallinnas kõige kiiremat ja parimat mobiilset internetti» ja tekstiosa «Elisa võrgus jõudsid tippkiirused kuni 22 megabitini sekundis» koosmõjus, võivad tarbijaid eksitada,» selgitas ameti turismi- ja reklaamitalituse juhataja Katrin Malm. «Leidsime, et selliselt sõltumatu uuringutulemuse kajastamine ei ole õigustatud ning palusime veebilehel sisse viia vajalikud muudatused (eemaldades eksitav kujutlus nagu võiks Zen kõnekaardiga saavutada maksimaalse võimaliku tippkiiruse Elisa võrgus) või eemaldada uudis tervikuna Zen kõnekaardi uudisvoost, mida Elisa ka tegi,» lisas Malm.
Allikas: Piret Lakson 4. 4. 2014 URL: http://tarbija24.postimees.ee/2750848/tarbijakaitse-sekkus-elisa-reklaami
1.4.14
Elisa petab jälle. Nüüd siis kõige väetimaid!
Va Elisa röövib eakaid
Tarbija-24 lugeja on pahane, et Elisa küsib pensionäridelt röövellikku andmeside-hinda. Lisaks ärritab teda, et Elisa ei vaevunud eakaid tasulisest e-arvest tevitama:
«Elisa kohaldab oma Seeniorpaketis, mis on mõeldud ühiskonna kõige vaesemale kihile – pensionäridele – röövellikku andmeside hinda 2,28€/MB. Kõlab uskumatult, aga nii see on!»
Olgu lisatud, et isegi võõrriigis viibides, st rahvusvahelises rändluses viibides, ei ole andmesidetasu rohkem kui 0,54€/MB. Elisa andmesidetasu seenioridele on Eestis ligi 420% kõrgem kui rändluses! Seega, kui näiteks pojapoeg kingib vanaemale nutitelefoni, siis võib juhtuda, et vanur peab maksma hingehinda teenuste eest, mida ta oma teada ei tarbinudki, näiteks mobiiliekraani isevärskenduv ilmateade jne, sest need jooksevad nutitelefonis vaikimisi.
Elisa piiar Raiski selgitas, et nende üheeurose kuutasuga pakett on suunatud just seenioreile.
Tasuline e-arve
Teiseks vihastas lugejat avastus, et Elisa küsib e-mailile saadetud arve eest 60 eurosenti. Kusjuures mitte ühelgi arvel pole märget selle kohta, et Elisa muutis oma arveldustasusid. Kui seenior pole piisavalt taibukas, et hakata oma arvelt kõne väljavõtet uurima, ei saagi ta teada, et tema arvele on 60 senti otsa lükatud. Elisa väidab, et oma veebilehe uudiste rubriigis on see kirjas, aga reeglina seeniorid ei käi veebist uurimas, kas on jälle midagi muudetud. Piiar Raiski sõnul said kõik kliendid, kellel muutus arve kanali eest küsitav tasu, selle kohta arvel eraldi personaalse teavituse ning selgituse, kuidas soovi korral muuta arvelähetuskanalit.
Allikas: Tarbija-24; http://tarbija24.postimees.ee/2747502/vihane-klient-elisa-roovib-eakaid
25.3.14
Elisa ei tohi arvete eest raha küsida
http://e24.postimees.ee/2739318/elisat-ahvardab-soomes-100-000-euro-suurune-trahv
19.2.14
Elisa räpane propaganda
Konkurendid peavad Elisa halvustavaid müügivõtteid valelikeks, häiritud on ka kliendid.
Elisa müügiesindaja hirmutas, et konkurent ei pea lubadusi ja tõstab kindlasti tagaselja hindu. Klient, kes palus kahelt mobiilioperaatorilt nutitelefoni ostuks ja teenusteks võrdlevaid pakkumisi, sai Elisa müügiesindajalt hirmutava kirja. Kirjas öeldi, et Tele2 ei pea oma lubadusi ja tõstab kohe pärast tähtajalise lepingu sõlmimist lubatud hindu.
Seda, et nad (Tele2) muudavad (pärast liitumist) teie teenusepaketi hindu, garanteerin ma 100%-liselt. Pärast seda, kui võtate telefoni, algavad probleemid.
Kirjas oli veel väiteid, mida kliendil oleks raske kontrollida, kuid mis peletavad konkurendi juurde minemast.
Te peaksite aru saama, et selliseid arveid, nagu pakub Tele2, ei tule. Ja mis te arvate, mis edasi saama hakkab? Väga lihtne: kahe-kolme kuu möödudes, nagu praktika näitab, muudavad nad teenusepaketi hinnakirja, aga ära minna te juba ei saa.
Sisuliselt väitis Elisa seega, et teised telefonioperaatorid pole ausad ega täida seadust. Samuti pole Elisa müügiesindaja sõnul konkurendil ühtegi paketti, kus poleks hindu tõstetud, kuid klient ei saa tähtajalise lepingu tõttu midagi teha.
Elisa Marika Raiski õigustas oma klienditeenindaja sääraseid väiteid ja kinnitas neid intervjuus päevalehele.
Loe edasi ajalehest EPL (Tln, nr 35) 19. veebruar 2014 Tanel Saarmanni ja Hans Lõuka loost "Elisa hirmutab teiste operaatoritega liitumast" sellest, kuidas Elisa põhjendab müügikõnedes konkurendi hindadega hirmutamist ja mida sellest arvavad teised mobiilioperaatorid.
12.12.13
Elisa pettis klienti. Jälle!
Elisa tegi eksitavat reklaami ja sõlmis õigustühiseid lepinguid
Kohus: klient võib tähtajalisest lepingust teatud juhul loobuda.
Tartu maakohus otsustas, et kui ettevõte ei suuda reklaamitud mobiilse internetiteenuse paketi kiiruseid kliendile pakkuda, on kliendil õigus tähtajalisest lepingust loobuda. Viimasel ajal on Tarbija-24 saanud mitmeid kaebuseid sideettevõtete klientidelt – soetatud on mobiilse internetiteenuse pakett, mille kiirused ei vasta inimese elukohas reklaamile.
Sarnase juhtumi kohta tegi tänavu mais otsuse Tartu maakohus Elisa Eesti AS-i kahjuks.
Klient sõlmis Elisaga 23. detsembril 2011 liitumislepingu sideteenuse paketi Mint Extra Strong kasutamiseks. Elisa reklaamis paketti piiramata allalaadimiskiirusega, piiramata üleslaadimiskiirusega ja piiramata andmemahuga. Kuivõrd Mint Strong paketil oli allalaadimiskiirus kuni 7Mbit/s ja üleslaadimiskiirus kuni 2Mbit/s, siis eeldas tarbija, et Extra Strong paketiga on kiirused veelgi suuremad. Nädal hiljem sõlmiti liitumislepingu lisana ka soodushinnaga vara müügileping. Klient sai 625 eurot maksva sülearvuti 300 euro eest. Tingimuseks oli, et inimene on Elisa klient kaks aastat pärast vara ostmist. Kui klient lõpetab lepingu varem, siis on lepingu järgi Elisal õigus nõuda käsitlustasu 450 eurot, mis on võrdne vara laoväärtusega.
Mullu mais aga kurtis klient tarbijakaitseametile, et ei ole Elisalt saanud lubatud teenust – m-internetti allalaadimiskiirusega üle 7Mbit/s. Tarbijakaebuste komisjon otsustas, et kliendil on õigus leping üles öelda ilma käsitlustasu maksmata. Elisa sellega ei nõustnud. Asi läks kohtusse.
Elisa kinnitusel ei saa mobiilse interneti puhul rääkida sama stabiilsest interneti kiirusest, kui seda pakub püsiühendus. Elisa kinnitas, et lähtub teenuse pakkumisel «parima soorituse» põhimõttest, märkides ära üksnes võimaliku maksimaalse üles- ja allalaadimiskiiruse.
Kliendi sõnul tagab pakett keskmise allalaadimiskiiruse 0,2-0,7Mbit/s, mis ei vasta kaugeltki teenuspaketi tingimustele. Kohtus ei vaidlustanud Elisa väidet, et tegelik kiirus oli kliendi jaoks lubatud kiirusest kümme korda väiksem.
Tartu maakohus nõustus kliendiga, et andmeside kiirus on mobiilse internetiteenuse paketi valimisel oluline asjaolu.
Lisaks leidis kohus, et Elisa käsitlustasu väljamõistmise nõue on üleüldse tühine. Võlaõigusseadus sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kui lepingus on tingimus, mis kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, siis on see tühine. Näiteks, Elisa lepingu järgi pidi vaid klient tasu maksma, kui ta ei täida oma kohustusi. Kui aga Elisa kohustusi ei täida, siis ei pea Elisa mingit hüvitist maksma.
Kuna käsitlustasu maksmise kokkulepe oli kohtu meelest tühine, siis ei olnud Elisal alust nõuda kliendilt 450€ tasumist.
Allikas: 11.12.2013 Tarbija-24
Kohus: klient võib tähtajalisest lepingust teatud juhul loobuda.
Tartu maakohus otsustas, et kui ettevõte ei suuda reklaamitud mobiilse internetiteenuse paketi kiiruseid kliendile pakkuda, on kliendil õigus tähtajalisest lepingust loobuda. Viimasel ajal on Tarbija-24 saanud mitmeid kaebuseid sideettevõtete klientidelt – soetatud on mobiilse internetiteenuse pakett, mille kiirused ei vasta inimese elukohas reklaamile.
Sarnase juhtumi kohta tegi tänavu mais otsuse Tartu maakohus Elisa Eesti AS-i kahjuks.
Klient sõlmis Elisaga 23. detsembril 2011 liitumislepingu sideteenuse paketi Mint Extra Strong kasutamiseks. Elisa reklaamis paketti piiramata allalaadimiskiirusega, piiramata üleslaadimiskiirusega ja piiramata andmemahuga. Kuivõrd Mint Strong paketil oli allalaadimiskiirus kuni 7Mbit/s ja üleslaadimiskiirus kuni 2Mbit/s, siis eeldas tarbija, et Extra Strong paketiga on kiirused veelgi suuremad. Nädal hiljem sõlmiti liitumislepingu lisana ka soodushinnaga vara müügileping. Klient sai 625 eurot maksva sülearvuti 300 euro eest. Tingimuseks oli, et inimene on Elisa klient kaks aastat pärast vara ostmist. Kui klient lõpetab lepingu varem, siis on lepingu järgi Elisal õigus nõuda käsitlustasu 450 eurot, mis on võrdne vara laoväärtusega.
Mullu mais aga kurtis klient tarbijakaitseametile, et ei ole Elisalt saanud lubatud teenust – m-internetti allalaadimiskiirusega üle 7Mbit/s. Tarbijakaebuste komisjon otsustas, et kliendil on õigus leping üles öelda ilma käsitlustasu maksmata. Elisa sellega ei nõustnud. Asi läks kohtusse.
Elisa kinnitusel ei saa mobiilse interneti puhul rääkida sama stabiilsest interneti kiirusest, kui seda pakub püsiühendus. Elisa kinnitas, et lähtub teenuse pakkumisel «parima soorituse» põhimõttest, märkides ära üksnes võimaliku maksimaalse üles- ja allalaadimiskiiruse.
Kliendi sõnul tagab pakett keskmise allalaadimiskiiruse 0,2-0,7Mbit/s, mis ei vasta kaugeltki teenuspaketi tingimustele. Kohtus ei vaidlustanud Elisa väidet, et tegelik kiirus oli kliendi jaoks lubatud kiirusest kümme korda väiksem.
Tartu maakohus nõustus kliendiga, et andmeside kiirus on mobiilse internetiteenuse paketi valimisel oluline asjaolu.
Lisaks leidis kohus, et Elisa käsitlustasu väljamõistmise nõue on üleüldse tühine. Võlaõigusseadus sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kui lepingus on tingimus, mis kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, siis on see tühine. Näiteks, Elisa lepingu järgi pidi vaid klient tasu maksma, kui ta ei täida oma kohustusi. Kui aga Elisa kohustusi ei täida, siis ei pea Elisa mingit hüvitist maksma.
Kuna käsitlustasu maksmise kokkulepe oli kohtu meelest tühine, siis ei olnud Elisal alust nõuda kliendilt 450€ tasumist.
Allikas: 11.12.2013 Tarbija-24
5.12.13
Elisa? :-P Tänan, ei!
Janar Siniväli pettus mobiilioperaatori otsuses e-arved tasustada sedavõrd, et lõi FB-s grupi «Kui e-arve läheb tasuliseks, loobun Elisa teenustest»
Mehe sõnul on otsus väiklane ning Elisa suhtumine klientidesse jätab soovida. Siniväli on olnud Elisa klient mitmeid aastaid, isegi oma esimese mobiiltelefoni ostis ta ligi 15 aastat tagasi Elisast, mis kandis toona veel Radiolinja nime. Ta on muidu väga rahul Mint netipulgaga, millega saab ka Võrumaa suvekodus asjad aetud, kuid Elisa värske otsus teha oma klientidele e-arve tasuliseks, mõjub tema sõnul lihtsalt väiklasena.
«Nagu keegi tabavalt ütles, siis ühekordset kulu ettekäändeks tuues väänatakse klientidele kaela püsiv kulu. Justkui kuuluks ettevõtja inimõiguste hulka see, et kogu käive peab kasum olema. Ettevõtted peavadki ajaga kaasas käima, isegi kui kõiki samme ei saa alati ise kontrollida,» leidis Siniväli, lisades: «See, et euroliit solidaarsuse ja ühtsuse nimel meie innovatiivsed lahendused kohmakamaks muudab, on iseasi, kuid seda enam sooviks klient, et teenusepakkuja neid kohmakusi tasandaks, mitte nende jaburuste pealt veel lisa ei sooviks teenida.»
Lõpuks hääletab klient jalgadega
Turundusinimesena näeb ta siin Elisa mugavat ettekäänet sundida inimesi regulaarselt Elisa iseteeninduskeskkonda külastama, mis on mehe sõnul mõistagi hea reklaamikanal. «Ja kes seda reklaami ei tarbi, hakkab maksma. Justkui win-win olukord Elisa jaoks, kuid sellega Elisa ei arvesta, et kliendi aeg ja vaev maksab samuti midagi, mille tulemusena hääletab klient lõpuks jalgadega.
Tänane tarbija ei ole enam lammas, kellele lööd toki ketiga mätta otsa ja kes näksib seal kuulekalt, mida pakutakse,» nentis Siniväli. «Seega, minu poolt nõuanne Elisale on tunnistada oma viga ja lugeda oma tänased plaanid lühinägelikeks.»
Siniväli kinnitas, et kui e-arved jäävad tasuliseks, siis loobub ta Elisa teenusest. Tema sõnul ei olegi asi niivõrd selles 60 sendis, vaid väikluses ja suhtumises klienti.
Siniväli avastas, et ka paljud teised kunded on Elisa otsuse tõttu nördinud, mistõttu lõigi ta grupi eesmärgiga, et kõik soovijad saaksid oma nime all seda protesti jagada.
Elisa teatas, et hakkab alates 2013. aasta 2. jaanuarist küsima klientidelt e-arve eest 0,6€ kuus, kuna e-arvest saavat SEPA (?!) tõttu (eba)mugavusteenus. Tarbijakaitseamet teatas, et taunib Elisa otsust.
Allikas: 4.12.2013 Tarbija-24
Mehe sõnul on otsus väiklane ning Elisa suhtumine klientidesse jätab soovida. Siniväli on olnud Elisa klient mitmeid aastaid, isegi oma esimese mobiiltelefoni ostis ta ligi 15 aastat tagasi Elisast, mis kandis toona veel Radiolinja nime. Ta on muidu väga rahul Mint netipulgaga, millega saab ka Võrumaa suvekodus asjad aetud, kuid Elisa värske otsus teha oma klientidele e-arve tasuliseks, mõjub tema sõnul lihtsalt väiklasena.
«Nagu keegi tabavalt ütles, siis ühekordset kulu ettekäändeks tuues väänatakse klientidele kaela püsiv kulu. Justkui kuuluks ettevõtja inimõiguste hulka see, et kogu käive peab kasum olema. Ettevõtted peavadki ajaga kaasas käima, isegi kui kõiki samme ei saa alati ise kontrollida,» leidis Siniväli, lisades: «See, et euroliit solidaarsuse ja ühtsuse nimel meie innovatiivsed lahendused kohmakamaks muudab, on iseasi, kuid seda enam sooviks klient, et teenusepakkuja neid kohmakusi tasandaks, mitte nende jaburuste pealt veel lisa ei sooviks teenida.»
Lõpuks hääletab klient jalgadega
Turundusinimesena näeb ta siin Elisa mugavat ettekäänet sundida inimesi regulaarselt Elisa iseteeninduskeskkonda külastama, mis on mehe sõnul mõistagi hea reklaamikanal. «Ja kes seda reklaami ei tarbi, hakkab maksma. Justkui win-win olukord Elisa jaoks, kuid sellega Elisa ei arvesta, et kliendi aeg ja vaev maksab samuti midagi, mille tulemusena hääletab klient lõpuks jalgadega.
Tänane tarbija ei ole enam lammas, kellele lööd toki ketiga mätta otsa ja kes näksib seal kuulekalt, mida pakutakse,» nentis Siniväli. «Seega, minu poolt nõuanne Elisale on tunnistada oma viga ja lugeda oma tänased plaanid lühinägelikeks.»
Siniväli kinnitas, et kui e-arved jäävad tasuliseks, siis loobub ta Elisa teenusest. Tema sõnul ei olegi asi niivõrd selles 60 sendis, vaid väikluses ja suhtumises klienti.
Siniväli avastas, et ka paljud teised kunded on Elisa otsuse tõttu nördinud, mistõttu lõigi ta grupi eesmärgiga, et kõik soovijad saaksid oma nime all seda protesti jagada.
Elisa teatas, et hakkab alates 2013. aasta 2. jaanuarist küsima klientidelt e-arve eest 0,6€ kuus, kuna e-arvest saavat SEPA (?!) tõttu (eba)mugavusteenus. Tarbijakaitseamet teatas, et taunib Elisa otsust.
Allikas: 4.12.2013 Tarbija-24
Elisa vassib SEPA-ga
Eesti Pank: Elisa selgitused teenustasu tõusule eksitavad — Elisal pole alust põhjendada SEPA-ga e-arve tasu küsimist
Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk teatab: «Keskpanga seisukohast on firmadel õigus küsida klientidelt teenuste eest tasu, kuid e-arve ja SEPA on erinevad asjad.»
Rääsk selgitas, et SEPA tähendab ühtset euromaksete piirkonda, mille eesmärk on see, et Euroopas saaks inimene ja ettevõte hakkama ühe pangakaardi ja pangakontoga. SEPA mõte on teha Euroopas pangateenuste kasutamine mugavamaks ehk makseid peaks euroalal eri riikides olema sama lihtne teha kui kasutada euro sularaha. SEPA kohustab muutma tavalisi maksekorraldusi ja otsekorraldusi Euroopas ühtsetele tingimustele vastavaks ehk siis võtma pikema IBANi kontonumbri kasutusele. E-arve püsimakse teenus on Rääski sõnul aga Eesti kommertspankade initsiatiivil turule toodav riigisisene teenus, mis asendab klientide jaoks senise otsekorralduse. «SEPA otsekorraldust hakkavad kommertspangad eeldatavasti pakkuma tulevikus, kui pangakliendid seda soovivad.»
Elisa kavatseb järgmisest aastast küsida kliendilt tasu e-arve püsimakse kasutamise eest, mis on sisuliselt praegune otsekorraldus. Elisa tegi ja teeb kulutusi, et pakkuda klientidele praegu otsekorraldusega arve maksmise võimalust ning samuti peab Elisa tegema kulutusi e-arvete esitamiseks. Kliendid peavad hindama, kas nad on nõus seni tasuta pakutud teenuse eest maksma või otsivad nad alternatiive.
Rääsk jätkas: «Elisa on avalikkust eksitanud väitega, et SEPA toob ettevõtetele kaasa täiendavaid kulutusi, kuna euromaksete piirkonnas ühtlustatakse piiriüleste ja riigisiseste maksete teenustasud.
Eesti Pank tuletab meelde, et euroalal on piiriülesed ja riigisisesed maksed sama hinnaga ja et Eesti liitus euroalaga aastast 2011.
Praeguseks on Eesti ettevõtted ja eraisikud säästnud piiriülestelt euromaksetelt seetõttu üle 20 miljoni euro.
Allikas: 4.12.2013 Tarbija-24
Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk teatab: «Keskpanga seisukohast on firmadel õigus küsida klientidelt teenuste eest tasu, kuid e-arve ja SEPA on erinevad asjad.»
Rääsk selgitas, et SEPA tähendab ühtset euromaksete piirkonda, mille eesmärk on see, et Euroopas saaks inimene ja ettevõte hakkama ühe pangakaardi ja pangakontoga. SEPA mõte on teha Euroopas pangateenuste kasutamine mugavamaks ehk makseid peaks euroalal eri riikides olema sama lihtne teha kui kasutada euro sularaha. SEPA kohustab muutma tavalisi maksekorraldusi ja otsekorraldusi Euroopas ühtsetele tingimustele vastavaks ehk siis võtma pikema IBANi kontonumbri kasutusele. E-arve püsimakse teenus on Rääski sõnul aga Eesti kommertspankade initsiatiivil turule toodav riigisisene teenus, mis asendab klientide jaoks senise otsekorralduse. «SEPA otsekorraldust hakkavad kommertspangad eeldatavasti pakkuma tulevikus, kui pangakliendid seda soovivad.»
Elisa kavatseb järgmisest aastast küsida kliendilt tasu e-arve püsimakse kasutamise eest, mis on sisuliselt praegune otsekorraldus. Elisa tegi ja teeb kulutusi, et pakkuda klientidele praegu otsekorraldusega arve maksmise võimalust ning samuti peab Elisa tegema kulutusi e-arvete esitamiseks. Kliendid peavad hindama, kas nad on nõus seni tasuta pakutud teenuse eest maksma või otsivad nad alternatiive.
Rääsk jätkas: «Elisa on avalikkust eksitanud väitega, et SEPA toob ettevõtetele kaasa täiendavaid kulutusi, kuna euromaksete piirkonnas ühtlustatakse piiriüleste ja riigisiseste maksete teenustasud.
Eesti Pank tuletab meelde, et euroalal on piiriülesed ja riigisisesed maksed sama hinnaga ja et Eesti liitus euroalaga aastast 2011.
Praeguseks on Eesti ettevõtted ja eraisikud säästnud piiriülestelt euromaksetelt seetõttu üle 20 miljoni euro.
Allikas: 4.12.2013 Tarbija-24
3.12.13
Kahtlane kavatsus e-arvet maksustada
Tarbijakaitse: Elisa plaan e-arvete saatmise eest raha küsida on põhjendamatu
Tarbijakaitseamet taunib Elisa kavatsust võtta alates uuest aastast tarbijatelt neile e-arve saatmise eest tasu. Elisa on muudatuse põhjuseks toonud täiendavad kulutused seoses Euroopa Liidus jõustunud ühtsete maksetingimustega.
"E-arvete tasustamine klientidele SEPA-le tuginedes on meie esialgsel hinnangul põhjendamatu," teatas amet. Lähipäevil kavatseb tarbijakaitseamet teemat põhjalikult analüüsida ja selles küsimuses lõplik seisukoht kujundada. "Me ei välista ka järelevalvemenetluse alustamist antud küsimuses. Selle kohta anname jooksvalt infot."
Elisa teatas eile oma kodulehel, et alates järgmise aasta 2. jaanuarist tuleb nende klientidel e-arve saamise eest maksma hakata. Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski viitab teates Euroopa Liidu jõustunud regulatsioonile (SEPA), mille alusel asendasid Eestis pangad otsekorralduse e-arve püsimakse teenusega. Sellest tulenevalt muudab ka Elisa arvete esitamise korda. "Alates uuest aastast, 2. jaanuarist 2014, pakume võimalust tasuta arvete vaatamist Elisa iseteeninduskeskkonnas. Soovijatele pakume e-arveid edasi, mille tasu on 0,6€ arve kohta. Neile, kes hakkavad arvet Elisa iseteeninduskeskkonnas ise vaatama, midagi ei muutu. Uue korra järgi saab senisest e-arvest (eba)mugavusteenus, mida kõik soovijad saavad endale huvi korral tellida,” seisab teates.
Teised mobiilioperatorid EMT ja Tele-2 elektrooniliste arvete saatmise eest tasu küsima ei hakka.
Allikas: Ärileht/Delfi.EE
Tarbijakaitseamet taunib Elisa kavatsust võtta alates uuest aastast tarbijatelt neile e-arve saatmise eest tasu. Elisa on muudatuse põhjuseks toonud täiendavad kulutused seoses Euroopa Liidus jõustunud ühtsete maksetingimustega.
"E-arvete tasustamine klientidele SEPA-le tuginedes on meie esialgsel hinnangul põhjendamatu," teatas amet. Lähipäevil kavatseb tarbijakaitseamet teemat põhjalikult analüüsida ja selles küsimuses lõplik seisukoht kujundada. "Me ei välista ka järelevalvemenetluse alustamist antud küsimuses. Selle kohta anname jooksvalt infot."
Elisa teatas eile oma kodulehel, et alates järgmise aasta 2. jaanuarist tuleb nende klientidel e-arve saamise eest maksma hakata. Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski viitab teates Euroopa Liidu jõustunud regulatsioonile (SEPA), mille alusel asendasid Eestis pangad otsekorralduse e-arve püsimakse teenusega. Sellest tulenevalt muudab ka Elisa arvete esitamise korda. "Alates uuest aastast, 2. jaanuarist 2014, pakume võimalust tasuta arvete vaatamist Elisa iseteeninduskeskkonnas. Soovijatele pakume e-arveid edasi, mille tasu on 0,6€ arve kohta. Neile, kes hakkavad arvet Elisa iseteeninduskeskkonnas ise vaatama, midagi ei muutu. Uue korra järgi saab senisest e-arvest (eba)mugavusteenus, mida kõik soovijad saavad endale huvi korral tellida,” seisab teates.
Teised mobiilioperatorid EMT ja Tele-2 elektrooniliste arvete saatmise eest tasu küsima ei hakka.
Allikas: Ärileht/Delfi.EE
23.11.13
Elisa ja väärikus? Pigem vääraklus.
Elisa klient nõudis moraalse üleelamise eest hüvitist, kuid ei saanud seda
Elisa klienti ehmatas kuu alguses saadud suur arve, millele oli Elisa kogemata 100 eurot «käsitlustasuna» juurde kirjutanud. Elisa pakkus kliendi üleelamiste leevendamiseks teenuse kuutasu vähendamist 50% võrra.
«Kuu alguses sain Elisalt e-mobiili arve, mida maksan otse netipangas. Tavaliselt ma ei kontrolli üksikasjalikult oma arvet, aga seekord tundus see kuidagi üle mõistuse suur ning otsustasin kontrollida,» rääkis Argo.
«Nad olid julmalt mulle sada eurot juurde kirjutanud selgitusega: käsitlustasu.» Seejärel võttis Argo teenindusega ühendust ja arve parandati. «Seejuures midagi selgitamata, rääkimata ja vabandamata,» tõdes mees. «Kui palusin selgitusi ja küsisin ka kompensatsiooni tekitatud ebameeldivuste pärast, siis sain mõningad selgitused ning kompensatsiooniks pakkusid kasutada nende MINT Mild interneti 50% allahindlusega ühe kuu jooksul. Kuutasu on sellel internetil 4,55€, mis teeb kompensatsiooniks naeruväärse 2,3€,» oli Argo pettunud. «Pigem oleks võinud selle juba pakkumata jätta. Oleksin lootnud mõistlikumat lahendust, mis oleks mind kutsunud Elisa kliendiks edasi jääma, näiteks oleksid nad võinud mulle pakkuda mitu kuud tasuta telefoniga rääkimist või aastaks tasuta Mint Mildi paketti.»
Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski vabandas ja selgitas, et see oli erandlik juhus, kus kliendi arvele lisandus käsitlustasu süsteemivea tõttu. «Kohe, kui klient arvel eksimust märkas, viisime sisse paranduse ning klient ei pidanud õnneks reaalselt seda summat tasuma. Klient pöördus meie poole ka sooviga saada kompensatsiooni moraalse üleelamise eest ning tema üleelamiste leevendamiseks pakkusime kliendile teenuse kuutasu vähendamist 50% võrra.»
Aitäh, hoidke see paar euri endale!
Allikas: Tarbija-24
Elisa klienti ehmatas kuu alguses saadud suur arve, millele oli Elisa kogemata 100 eurot «käsitlustasuna» juurde kirjutanud. Elisa pakkus kliendi üleelamiste leevendamiseks teenuse kuutasu vähendamist 50% võrra.
«Kuu alguses sain Elisalt e-mobiili arve, mida maksan otse netipangas. Tavaliselt ma ei kontrolli üksikasjalikult oma arvet, aga seekord tundus see kuidagi üle mõistuse suur ning otsustasin kontrollida,» rääkis Argo.
«Nad olid julmalt mulle sada eurot juurde kirjutanud selgitusega: käsitlustasu.» Seejärel võttis Argo teenindusega ühendust ja arve parandati. «Seejuures midagi selgitamata, rääkimata ja vabandamata,» tõdes mees. «Kui palusin selgitusi ja küsisin ka kompensatsiooni tekitatud ebameeldivuste pärast, siis sain mõningad selgitused ning kompensatsiooniks pakkusid kasutada nende MINT Mild interneti 50% allahindlusega ühe kuu jooksul. Kuutasu on sellel internetil 4,55€, mis teeb kompensatsiooniks naeruväärse 2,3€,» oli Argo pettunud. «Pigem oleks võinud selle juba pakkumata jätta. Oleksin lootnud mõistlikumat lahendust, mis oleks mind kutsunud Elisa kliendiks edasi jääma, näiteks oleksid nad võinud mulle pakkuda mitu kuud tasuta telefoniga rääkimist või aastaks tasuta Mint Mildi paketti.»
Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski vabandas ja selgitas, et see oli erandlik juhus, kus kliendi arvele lisandus käsitlustasu süsteemivea tõttu. «Kohe, kui klient arvel eksimust märkas, viisime sisse paranduse ning klient ei pidanud õnneks reaalselt seda summat tasuma. Klient pöördus meie poole ka sooviga saada kompensatsiooni moraalse üleelamise eest ning tema üleelamiste leevendamiseks pakkusime kliendile teenuse kuutasu vähendamist 50% võrra.»
Aitäh, hoidke see paar euri endale!
Allikas: Tarbija-24
3.6.13
Subscribe to:
Posts (Atom)