Elisa sooritab reklaamipettusi. Jälle!

Meelituskõned Elisalt

Jüripäeva ennelõunal helistas mulle EMT-võrku numbrilt 6849758 keegi, kes tutvustas ennast Margitina Elisast. Tundis huvi, kas mul on nutitelefon ja palju mul kulub kuus. Rääkis—vestles kaua aega, pakkus kuuks 17 tundi kõneaega kõikidesse võrkudesse 2€ eest, hinna sees ka võimalus saata 100 sõnumit. Arvas, et ma ikka kindlasti peaksin liituma nendega.

Elisa/Radiolinja helistas Tallinnast pühapäeval Puhja pensionära MS-ile ja pakkus 10 tundi kõneaega 1 kuuks üheainsa euro eest!

Mis siis juhtub, kui Elisat usud?
Siit näeme kasumlikkust. Ühe eurosendi eest saab kõneaega kõvasti üle 5 minuti ehk kõneminut maksaks vanas vääringus alla 3 kroonisendi. Kas see soodus elu pärast lepingut ka nii ilus paistab, ei usu. Sest suuline leping nagu suuline reklaamgi pole kärbsemustagi väärt. Sama tõestab ka järgmine lugu.


Segadus, segadus, segadus ja...
Lõputu jama meelitaja Elisaga. Üks samuti maal elav pere muutis paketti, mida Elisa/Radiolinjast telefonitsi pakuti ja millega nad mõtlematult nõustusid.

Lugu sai alguse, kui Elisa pakkus kliendile telefonitsi uut paketti, mis sisaldas 4G-internetti. Pereema ütles kõne peale, et mõtleb veel, sest paketi saamiseks oleks tulnud sõita esindusse ning anda nõusoleku kohta allkiri. Poja väitel võeti pärast järelemõtlemist Elisaga ühendust ning anti teada, et uut paketti nad siiski ei soovi. Elisa aga aktiveeris kohe kõne järel uue paketi ja väidab tagantjärele, et paketivahetuseks ei tulegi sõlmida allkirjastatud lepingut, piisab Elisa ja kliendi suulisest kokkuleppest. See tähendab telefonijutu käigus!


Suulise lepingu lõks

Nii sattus klient lõksu, kus lepingut saab sõlmida küll telefonitsi, aga sellest taganeda sama lihtsalt enam mitte. Perepoeg ütles, et Elisasse helistasid nad kümne minuti pärast veel korra ning sealt öeldi, et teave antakse õigele inimesel edasi ning pakett muudetakse tagasi.

Nüüd väidab Elisa hoopis, et paketti saab tagasi vahetada klient ise või teine inimene tema eest ja sedagi ainult sel juhul, kui tal on kas notariaalselt kinnitatud volitus, kliendi poolt eelnevalt digitaalselt allkirjastatud ja Elisale saadetud volitus või on klient andnud täisvolitused kasutajale Elisa iseteenindusbüroos. Kliendi pereliikmete sõnul helistasid nad Elisasse paari nädala jooksul veel mitu korda. Alles pärast kümnendat kõnet vastas naisterahvas kinnitusega, et nüüd on pakett eemaldatud. Perepoeg helistas enda sõnul iga päev uuesti ning igal korral tuli seletada uuesti ka olukorda.

Teave on kogunenud isiklikest ja tuttavate kogemustest, samuti PM Tarbijast-24 29. aprillil 2015

Elisa pani toime reklaamipettuse

Kohus: klient võib tähtajalisest lepingust teatud juhul loobuda

Tartu maakohus otsustas juba 2013. aastal, et kui ettevõte ei suuda reklaamitud mobiilse internetiteenuse paketi kiiruseid kliendile pakkuda, on kliendil õigus tähtajalisest lepingust loobuda. Tarbija-24 on saanud kaebuseid sideettevõtete klientidelt – soetatud on mobiilse internetiteenuse pakett, mille kiirused ei vasta inimese elukohas reklaamitule. Ent lepingut ei tohi lõpetada enne tähtaega. Sarnase juhtumi kohta tegi otsuse Tartu maakohus mais 2013 Elisa Eesti AS kahjuks.

Klient sõlmis Elisaga 23. detsembril 2011 liitumislepingu sideteenuse paketi Mint Extra Strong kasutamiseks. Elisa reklaamis paketti piiramata allalaadimiskiiruse, piiramata üleslaadimiskiiruse ja piiramata andmemahuga. Kuivõrd Mint Strong paketil oli allalaadimiskiirus kuni 7Mbit/s ja üleslaadimiskiirus kuni 2Mbit/s, siis eeldas tarbija, et Extra Strong paketiga on kiirused veelgi suuremad. 28. detsembril 2011 sõlmiti liitumislepingu lisana ka soodushinnaga vara müügileping. Klient sai 625 eurot maksva sülearvuti 300 euro eest. Tingimuseks oli, et inimene on Elisa klient kaks aastat pärast vara ostmist. Kui klient lõpetab lepingu varem, siis on lepingu järgi Elisal õigus nõuda käsitlustasu 450 eurot, mis on võrdne vara laoväärtusega.

Järgmise aasta mais aga kurtis klient tarbijakaitseametile, et ei ole Elisalt saanud lubatud teenust – m-internetti allalaadimiskiirusega üle 7Mbit/s. Tarbijakaebuste komisjon otsustas, et kliendil on õigus leping üles öelda ilma käsitlustasu maksmata. Elisa sellega ei nõustnud. Elisa kinnitusel ei saa mobiilse interneti puhul rääkida sama stabiilsest interneti kiirusest kui seda pakub püsiühendus. Elisa kinnitas, et lähtub teenuse pakkumisel parima soorituse põhimõttest, märkides ära üksnes võimaliku maksimaalse üles- ja allalaadimiskiiruse. Kliendi sõnul tagab pakett keskmise allalaadimiskiiruse 0,2-0,7Mbit/s, mis ei vasta kaugeltki teenuspaketi tingimustele. Elisa tõi maksimaalsete kõrvale keskmised kiirused.

Kohtus ei vaidlustanud Elisa väidet, et tegelik kiirus oli kliendi jaoks 0,2-0,7 Mbit/s. Tartu maakohus nõustus kliendiga, et andmeside kiirus on mobiilse internetiteenuse paketi valimisel oluline asjaolu.

Lisaks leidis kohus, et Elisa käsitlustasu väljamõistmise nõue on üleüldse tühine. Võlaõigusseadus sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kui lepingus on tingimus, mis kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, siis on see tühine.

Näiteks, Elisa lepingu järgi pidi vaid klient tasu maksma, kui ta ei täida oma kohustusi. Kui aga Elisa kohustusi ei täida, siis ei pea Elisa mingit hüvitist maksma. Kuna käsitlustasu maksmise kokkulepe oli kohtu hinnangul tühine, siis ei olnud Elisal alust nõuda kliendilt 450 euro tasumist. Ja nii ongi.

Elisa kaotas kohtus... Jälle!

Skeemitamise tõttu kliendi kohtusse kaevanud Elisa kaotas vaidluse ning peab nüüd maksma kliendile kohtukuludeks 1600€.

Sariahistaja Elisa
Elisa (endine) klient Erki tõdes nördinult, et temaga ei ole veel ükski ettevõte nii ebaviisakalt käitunud. «Mind ahistati, ähvardati, rünnati advokaatide armeega ja kaevati lõpuks kohtusse.»

Kui Erki oli Elisas võrgus olnud kaks aastat, otsustas ta senise kallima paketi odavama vastu välja vahetada. Ta valis «Nutikalt piiramatu 8» kõnepaketi, mis maksab 8€ kuus. Kuutasu sees on tuhat kõneminutit ning pärast tasuta minutite täitumist maksab kõneminut ühe sendi.

«Kuna oli odav, siis ma helistasingi palju ning maksin arve alati ära. Elisa arvas siiski, et ma räägin liiga palju ja hakkas mu kõnesid piirama – esialgu võis kõne pikkus olla kaks tundi, seejärel pool tundi, siis kümme minutit, ning lõpuks sain ühe minuti kaupa helistada, mis on täiesti jabur. Nende enda paketi nimi on ju 'piiramatu'. Tundsin end täiesti petetuna.»

Ehkki Erkil oli tähtajaline leping, keeras Elisa tal kõned kinni. Mullu vahetult enne jõule kirjutas Elisa klienditeenindaja, et kui ta tahab veel rääkida, saab ta seda teha uue aasta alguses.

Leppetrahv
Erkil oli veel ka järelmaksuga telefon, kuid kuna helistada polnud enam võimalik, maksis ta telefoni kinni, et teise operaatori juurde minna. Talle tuli aga täieliku üllatusena, et Elisa hakkas lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest veel leppetrahvi nõudma.

«Nemad panid mu kõned kinni, mina neile midagi võlgu ei olnud, aga ikka nõuti 63-eurost leppetrahvi.»

Erki pöördus seejärel tarbijakaitseameti poole. Kohe ta sealt abi ei saanud.

«Samal ajal pommitas Elisa mind oma absurdsete nõuetega edasi ja ähvardas mind maksehäireregistrisse panna. Minuga suheldi, nagu ma oleks kriminaal, mille peale ma ütlesin, et ei ole neile midagi võlgu ja ma põhimõtteliselt ei maksa midagi – nemad rikkusid lepingutingimusi, mitte mina.»

Kuna tarbijakaitseamet teda aidata ei saanud, pöördus Erki tarbijakaebuste komisjoni. Ent päev enne komisjoni otsust andis Elisa kliendi kohtusse.

«Elisa oli vahepeal täieliku absurdsuse välja mõelnud. Nüüd nõudsid nad mult kokku juba 1625€ – nii leppetrahvi kui ka mingi arusaamatu kahju tekitamise eest. Et ma olen nende võrku koormanud ja kuidagi kahju tekitanud. Ma ei saa aru, mis õnnetu mobiilivõrk see on, mida üks inimene ühe telefoniga saab nii palju koormata!»

Võit
Poolteist aastat hiljem sai Erki kohtus Elisa üle võidu. Kohtuotsuses seisab, et Elisa Eesti AS-i hagi kahju hüvitamise nõudes tuleb jätta rahuldamata ning Elisa peab kandma tsiviilasja menetluskulud.

«Kohtuotsus ütles selgelt, et Elisal pole õigust minult midagi nõuda. Ja seda, et piiramatu paketi tingimuste järgi võib inimene rääkida nii palju, kui ta soovib. Maksin enda arved kenasti ära ja see on minu enda asi, kas ma kasutan telefoni beebimonitorina või kui palju sõpradega räägin.»

Allikas Tarbija-24

Kuidas Elisa üritas Mariat lolliks teha

Elisa kirjutas lepingusse ühe suurusega kuutasu ning nõudis kliendilt kaks korda suuremat ega tunnistanud oma putukatest enne ajakirjanduse sekkumist.

Maria sõlmis möödunud aasta jaanuaris Elisaga liitumislepingu ja valis väga lihtsa ja lisadeta paketi: kuutasu on 5€, selle sees 800 minutit kõneaega ja SMS-id!

Terve läinud aasta saigi Maria iga kuu viieeuroseid arveid. Selle aasta alguses aga üllatas Elisa Mariat topeltsuure arvega, nõudes igakuise püsitasuna 10€.

Maria üllatus ja küsis, milles asi: „Mulle öeldi, et terve eelmise aasta olnud mul mingi soodustus, mis nüüd läbi sai. Aga mulle ei räägitud liitumisel mingist soodustusest. Oli vaid juttu viieeurosest püsitasust.”

Tema sõnadele vastab ka Elisaga liitumise leping, milles on selgelt kirjas, et kuutasu on viis eurot. Soodustusist ei silpigi.

Maria otsustas Elisa kahekordse hinnatõusu vastu protestida. Asi oli põhimõttes. Ta saatis Elisale kirja, milles osutas, et lepingus on kuutasuna kirjas viis, mitte kümme eurot. Ja sai viisaka vastuse, mis lepingus must valgel kirjas olevast hoolimata väitis, et tegu oli ajutise soodustusega ja hinnatõus tähendas üleminekut tavahinnale.

Maria ei jätnud jonni ja saatis lepingutingimusile viitava uue kirja, millele vastust ei tulnud. Abi sai alles ajakirjanduse sekkumisest.

Allikas Ekspressgrupi 21. aprilli 2014 artikkel EPL-is (Tln)

Suur tükk ja lõhkise suuga Elisa

Elisa endine klient Janar Siniväli rääkis oma loo

Elisa ahnusel pole piire. Elisa teatas mullu detsembri alguses, et hakkab sellest aastast küsima e-arve eest 60 eurosenti kuus. Siniväli lõi seepeale Facebooki grupi «Kui e-arve läheb tasuliseks, loobun Elisa teenustest». Loetud päevadega liitus grupiga sadu inimesi, kes sama meelt olid.

«Meie sõnum Elisale oli lihtne – unustagu see lollus e-arve tasu kohta ära ja lähme sõpradena edasi. Mulle hakkas aga kiirelt silma, et väga paljudel Elisa klientidel olid tähtajalised lepingud, mida nad leppetrahvi peljates lõpetada ei söendanud, kuigi oleksid soovinud. Nii minu õiglustunne kui tarbijakaitseameti seisukoht ütlesid selgelt, et kui teenusepakkuja on hinnapoliitikat muudab, võib klient teenusest ilma karistust kartmata loobuda.»

Ta läks 2. jaanuaril, kui e-arve tasuliseks muutus, Elisa esindusse. «Nagu arvata oli, üritati mind ümber veenda argumendiga, et lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest saavad nad minult lepingu järgi sisse nõuda 50 eurot käsitlustasu, mis tuleb mulle kokkuvõttes kallim. Kui viitasin kliendi õigusele leping tingimuste muutumisel ilma trahvideta lõpetada, vastati mulle, et neil on juristidega kõik korrektselt paika pandud.»

Veebruaris sai ta e-posti teel arve, kus oli muuhulgas kirjas 50-eurone käsitlustasu lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Kuna Siniväli ei olnud alla andnud, saatis ta Elisale avalduse, kus palus käsitlustasu arvelt eemaldada. Ent Elisa keeldus sellest.

Tarbijakaitseameti abiga vahetas Siniväli Elisa juristidega nii mõnegi kirja. Elisa väitis, et kliendil on tõesti õigus leping hinnakirja muutuse tõttu ilma leppetrahvita lõpetada, kuid nemad määrasid mulle ju hoopis käsitlustasu, mis ei olevat sama mis leppetrahv. Tarbijakaitseamet lükkas selle tõlgenduse ümber, sest nõudel olid olemas selged leppetrahvi tunnused. Siniväli sõnul oli Elisa viimaseks trumbiks väide, et lepingu trahvivabaks lõpetamiseks oleks ta pidanud lepingu lõpetama ühe kuu jooksul pärast seda, kui nad e-arve tasust avalikkust teavitasid ehk siis hiljemalt 1. jaanuaril.

«Kuna mina tegin seda päev hiljem, siis Elisa tüüptingimuste järgi olin justkui uue hinnakirjaga nõus ning poleks enam lepingut ilma trahvita lõpetada saanud. Õnneks aga andsid mulle paar juristi soovituse, et võiksin tsiviilseadustiku üldossa piiluda. Nimelt oli seal kirjas, et kui tahteavalduse tähtaeg langeb riigipühale, loetakse tähtajaks sellele järgnev päev. Sellele seadusesättele tuginedes sain kinnitust, et 2. jaanuaril oli veel täiesti õige aeg oma leping lõpetada ja esitasingi tarbijakaitseametile avalduse menetluse jätkamiseks.»

Aprilli algul sai Siniväli ja Elisa esindaja kutse tarbijakaebuste komisjoni istungile. Ent vaid pool päeva pärast kutse saamist saatis Elisa välja lakoonilise teate, et nad on otsustanud Sinivälja nõude rahuldada ja tagastada talle 50€ käsitlustasu. Seega jäi istung ära ja õhtuks oli raha Sinivälja arvel.

«Ebaõiglusele tuleb vastu hakata viivitamatult. Kui keegi saab oma abikaasalt esimese tohlaka, siis ei ole oluline, et see väga valus ei olnud, sest tegemist on eelkõige pretsedendiga. Kui keegi saab oma äripartnerilt petta, siis pole oluline, kui suures summas, sest see on samuti eelkõige pretsedent. Ja kui me taolistele pretsedentidele resoluutselt ei reageeri, siis annab see vastaspoolele sõnumi, et meiega tohibki edaspidi niimoodi käituda. Kas me tahaksime kõigi oma teenusepakkujate e-arvete eest tulevikus maksma hakata? Ei taha ju – sellepärast ongi vaja esimene vares teistele hoiatuseks teiba otsa riputada.

Ja teine oluline asi – meie iidse talupojatarkusega on alati käinud käsikäes mingi hirm sakste ees – olgu nendeks saksteks siis mõisnikud, nomenklatuur või suurfirmad. Ka käesolev juhtum näitas mulle, et inimesed siiski kardavad suurfirmasid, justkui nood suudaksid iga seaduse pahupidi väänata. Kuid tegelikult oli suurfirma taktikaks peamiselt bluff ja lootus, et inimene lööb kartma ning loobub.»

Elisa alatu reklaamitrikk

Elisa eksitas kliente
Tarbijakaitse sekkus Elisa reklaami. Elisa teatas Zeni kodulehel olnud reklaamuudises, et Zen naudib Tallinnas kiireimat mobiilset internetti. Tarbijakaitseameti hinnangul võis see tarbijaid eksitada ja nii palus amet uudise sisu muuta või selle üldse maha võtta.

Mõned nädalad tagasi pöördus Tarbija-24 poole pahane klient, kes tahtis teisigi teavitada Elisa järjekordsest alatust reklaamitrikist. Nimelt oli Zeni kodulehel üleval uudis, et Zen naudib kiireimat internetti, kus mainitakse kiiruseid kuni 22Mb. Lähemal uurimisel avastas lugeja, et sellest pole Zeni kõnekaardi omanikele mingit kasu, kuna Zenil on kiirusepiirang kuni 1Mb sekundis.

Amet uuris
reklaamuudises esitatud väiteid ning leidis, et Zen kõnekaardi olemasolevale või tulevasele kliendile võib jääda ekslik mulje Zen kõnekaardiga saavutatavast võimalikust tippkiirusest. «Kuna teadaolevalt on kõikide Zeni netipiletite puhul interneti kiiruseks kuni 1mbit/s., siis uudises kajastuv lause «Zeni kliendid kasutavad mobiilset internetti aga just Elisa võrgus ehk neil on võimalus nautida Tallinnas kõige kiiremat ja parimat mobiilset internetti» ja tekstiosa «Elisa võrgus jõudsid tippkiirused kuni 22 megabitini sekundis» koosmõjus, võivad tarbijaid eksitada,» selgitas ameti turismi- ja reklaamitalituse juhataja Katrin Malm. «Leidsime, et selliselt sõltumatu uuringutulemuse kajastamine ei ole õigustatud ning palusime veebilehel sisse viia vajalikud muudatused (eemaldades eksitav kujutlus nagu võiks Zen kõnekaardiga saavutada maksimaalse võimaliku tippkiiruse Elisa võrgus) või eemaldada uudis tervikuna Zen kõnekaardi uudisvoost, mida Elisa ka tegi,» lisas Malm.

Allikas: Piret Lakson 4. 4. 2014 URL: http://tarbija24.postimees.ee/2750848/tarbijakaitse-sekkus-elisa-reklaami

Elisa petab jälle. Nüüd siis kõige väetimaid!

Va Elisa röövib eakaid
Tarbija-24 lugeja on pahane, et Elisa küsib pensionäridelt röövellikku andmeside-hinda. Lisaks ärritab teda, et Elisa ei vaevunud eakaid tasulisest e-arvest tevitama:

«Elisa kohaldab oma Seeniorpaketis, mis on mõeldud ühiskonna kõige vaesemale kihile – pensionäridele – röövellikku andmeside hinda 2,28€/MB. Kõlab uskumatult, aga nii see on!»

Olgu lisatud, et isegi võõrriigis viibides, st rahvusvahelises rändluses viibides, ei ole andmesidetasu rohkem kui 0,54€/MB. Elisa andmesidetasu seenioridele on Eestis ligi 420% kõrgem kui rändluses! Seega, kui näiteks pojapoeg kingib vanaemale nutitelefoni, siis võib juhtuda, et vanur peab maksma hingehinda teenuste eest, mida ta oma teada ei tarbinudki, näiteks mobiiliekraani isevärskenduv ilmateade jne, sest need jooksevad nutitelefonis vaikimisi.

Elisa piiar Raiski selgitas, et nende üheeurose kuutasuga pakett on suunatud just seenioreile. 

Tasuline e-arve
Teiseks vihastas lugejat avastus, et Elisa küsib e-mailile saadetud arve eest 60 eurosenti. Kusjuures mitte ühelgi arvel pole märget selle kohta, et Elisa muutis oma arveldustasusid. Kui seenior pole piisavalt taibukas, et hakata oma arvelt kõne väljavõtet uurima, ei saagi ta teada, et tema arvele on 60 senti otsa lükatud. Elisa väidab, et oma veebilehe uudiste rubriigis on see kirjas, aga reeglina seeniorid ei käi veebist uurimas, kas on jälle midagi muudetud. Piiar Raiski sõnul said kõik kliendid, kellel muutus arve kanali eest küsitav tasu, selle kohta arvel eraldi personaalse teavituse ning selgituse, kuidas soovi korral muuta arvelähetuskanalit.

Allikas: Tarbija-24; http://tarbija24.postimees.ee/2747502/vihane-klient-elisa-roovib-eakaid