Lõplik kohtuvõit Elisa-Radiolinja üle

Minu võit Elisa (Radiolinja) üle on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu

Ringkonnakohtu referent Maarika teatas äsja, et kõnealune tsiviilasi on 12. detsembrist 2008 jõustunud. Vastane pole söandanud edasi kaevata. Toimik saadeti 17. detsembril I astme kohtusse tagasi. Hoiule.

Olulisemad järeldused mitte üksi minu, vaid kõigi Elisa (Radiolinja) ohvrite jaoks on siin:

• Ärge kartke ahnetele suurfirmadele vastu astuda, olgu nad või rahvusvahelised ja palgaku kui kalleid advokaate või kui tahes hirmutavaid ähvardusi pilduvaid inkassofirmasid!
• Uskuge õigluse võitu ja minge kohtusse! Kui esimese astme kohus Teid õiguse jaluleseadmisel ei aita, lootke teisele astmele! Mida kõrgem kohtuaste, seda tõelisem õigus.
  
• Ärge unustage tehtud ülekohut ja nõudke selle heastamist kõigi vahenditega, ka väljaspool kohut, ka siis, kui kohtutee on juba käidud või teil puudus selle alustamiseks raha! Püsivus viib sihile.
  

Võitlus ahnete soomlastega jätkub. Kui soovite Elisa (Radiolinja) kurjust paljastada või abi ja nõu saada, pöörduge minu poole, saatke kiri välkpostiaadressile reinva(ätt)ut(punkt)ee

Ringkonnakohus. Otsus.

KOHTUOTSUS

Tartu Ringkonnakohus koosseisus Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand,
arutanud 14. oktoobril 2008 peetud kohtuistungil tsiviilasja nr 2-07-5314 AS Elisa Mobiilsideteenused hagis 6058,2kr nõudega Rein V vastu, võttis 3. novembril 2008 vastu otsuse:

Jätta Elisa Mobiilsideteenuste AS apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 24. märtsi 2008 otsuse peale rahuldamata ning Tartu Maakohtu 24. märtsi 2008. aasta otsus muutmata.

Menetluskulud esimese astme kohtus ja apellatsiooniastme kohtus jätta AS Elisa Mobiilsideteenused kanda.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Elisa Mobiilsideteenused AS esitas Tartu Maakohtule hagi Rein V vastu 6058,2kr nõudes.

Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale teleteenust vastavalt poolte vahel 25.5.2000 sõlmitud GSM 256 liitumislepingule nr 0160726. Hageja esitas kostjale arved kogusummas 7632,5kr, millest on kostjal tasumata 3029,6kr. Lisaks on lepingus ette nähtud viivis 0,5% tasumata põhivõlast päevas. Hageja arvutuste kohaselt on kostja viivisevõlg 34825,25kr. Hageja nõudis lähtudes hea usu põhimõttest viivist summas 3028,6kr. Seega on kostjal kohustus tasuda 11.9.2000 esitatud arve alusel 3028,6kr.

Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt on liitumislepingus kokku lepitud kõnede krediidipiir 800 krooni, mille täitumisel oli hageja kohustatud väljaminevad kõned sulgema. Kostjal oli õiguspärane ootus, et krediidipiiri saabumisel või ületamisel sulgeb teleteenuse osutaja automaatselt väljahelistamisteenuse. Kostja on tasunud 800 krooni, millega arvestas igakuiselt kõik kõned tasutuks.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus jättis 24. märtsi 2008 otsusega Elisa Mobiilsideteenused AS-i hagi rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §9 lg1, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kuna arve esitati kostjale 11.9.2000 siis kuulub Tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatud aegumine.

Kostja kohustus tekkis 11.9.2000, mistõttu TsÜS §146 lg1 ja VÕSRS §9 lg1 ja lg2 kohaselt aegus nõue 11.9.2003. Kuna kostja on esitanud TsÜS §143-s toodud taotluse aegumise kohaldamiseks tuleb käesolevas tsiviilasjas kohaldada aegumist.

Kuna hageja ei olnud õigustatud summale, mille maksmisest kostja keeldus, ei kuulu kohaldamisele ka TsÜS §146 lg4-s sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat.

Tsiviilkoodeksi (TsK) §165 lg1 sätestab, et leping loetakse sõlmituks kui poolte vahel on saavutatud kokkulepe kõigis selle olulistes punktides. Krediidipiiri kindlaksmääramine oli hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu oluline punkt. Krediidipiiri sisseseadmisega seab klient endale piiri, millises osas ta soovib või on suuteline vastu võtma teleteenust. Kliendil on õiguspärane ootus, et krediidilimiidi ületamisel suletakse tema väljahelistamise teenus, kuna klient on ületanud temale etteantud krediidipiiri. Krediidipiiri mõte kaoks kliendi jaoks ära, kui krediidipiiri ületamisel saaks piiramatus koguses teleteenust edasi kasutada. Sellise piirangu aktsepteerimisega on teleteenuse osutajal kohustus jälgida, et krediidipiiri ületamisel ei ole võimalik enam suurema summa eest teenust edasi kasutada. Kostja oli sellisele ootusele õigustatud. Krediidipiiri täpsemalt lahti seletamata jätmisel hageja poolt tuli kostjal lähtuda mõistliku tarbija poolt "krediidipiirile" antavast definitsioonist. Krediidipiiri võib mõista kui tarbijale antud võimalust tarbida teenust teatud summa piires. Kostja ei pidanud teadma, et hageja ettevõte käsitleb krediidipiiri mõistet selle tavapärasest keelelisest kasutusest teises tähenduses. Kostja omas õigustatud ootust, et krediidipiiri ületamisel sulgetakse tema käsutuses oleva SIM-kaardi väljaminevad kõned.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS

Elisa Mobiilsideteenused AS esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 24. märtsi 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi RV vastu 6058,2kr nõudes.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, mille tõttu on hagi jäetud rahuldamata aegumise tõttu. Kohustuste tahtliku rikkumise puhul kuulub kohaldamisele TsÜS §146 lg4-s sisalduv aegumistähtaeg 10 aastat.

Krediidipiir ei ole lepingus sisalduv lisateenus. Krediidipiiri kaudu nõustub teenuse tarbija vabatahtlikult kitsendusega, et teatud summat ületades ei ole teenuse osutaja kohustatud täiendava krediidi võimaldamist jätkama. Rein V pidi olema teadlik, et olukorras, kus väljahelistamisteenust kasutatakse limiiti ületavas osas on reaalne, et teenuse edastamine peatatakse, kuid mobiilsideteenuse ajutiseks lõpetamiseks puudus imperatiivne kohustus. Lepingu osaks olevate üldtingimuste p 6.9 sätestab, et Elisa Eesti AS võib määrata krediidipiiri, mille ulatuses saab SIM-kaarti kasutada. Väljahelistamise tegelikuks piiramiseks sisaldus lepingus lisateenuste loetelu all eraldi kvalifitseeritav kõnede piirang. Kõnepiirangut tuleb selgelt ja üheselt eristada krediidipiirist. Krediit tähendab mingisugust etteantavat hüve ning krediidipiirangu sisseseadmisega kaitseb võlausaldaja oma positsiooni, vältimaks olukorda, kus ta peab tagama võlgnikule kindlaks määramata koguses ettemaksuta teenust.

Kuna kostja on õigusvastaselt keeldunud tasumast osutatud teenuse eest edastatud arveid on hageja seeläbi tõendanud, et lepingu täitmisest ühepoolne keeldumine oli Võlaõigusseaduse (VÕS) §104 lg5 mõistes tahtlik tegevus. TsÜS §146 lg4 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Haginõue on kohtusse esitatud oluliselt enne aegumistähtaja lõppu.

Rein V vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt on termin "krediidipiir" üldlevinud tavaarusaama kohaselt mõistetav summana, mis on kliendil lubatud olla võlgu teenuse pakkujale. Teenuse krediidipiiri ehk usalduspiiri all mõistetakse teenuse seda rahalist väärtust, mida on võimalik kliendil kasutada enne teenuse eest maksmist. Usalduspiirini jõudmisel teenuse osutamine katkestatakse.

Hagejale kuuluva mobiilsideoperaatori reklaamvoldikus oli selgelt kirjas, et 800 krooni suurune krediidipiir on kasulik ka kliendile, sest mobiili kadumise korral ei saa võõras mobiili piiramatult kasutada. Kui on tegemist mingi üldtuntud mõiste kasutamisega eriliselt ja piirangutega, tulnuks hagejal see mõiste piisava põhjalikkusega lahti seletada ja defineerida selliselt, et see oleks mõistetav ka kliendile. Keskmise õigusteadvusega isik mõistliku tarbijana sai tõlgendada lepingu terminit "krediidipiir" olemuslikult üksnes nii, et krediidipiiri ületamisel suletakse väljahelistamisteenus ja hageja lõpetab vastava õiguse kasutamise võimaluse sidetehniliselt.

Hageja rikkus oluliselt TsÜS §108 lg1 nõudeid, jättes sulgemata kostja lepingu järgse SIM-kaardi väljahelistamisteenuse krediidipiiri ületamisel. TsÜS §108 lg1 kohaselt tuleb tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuse täitmisel toimida heas usus.

Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu järgi krediidipiirist suurema summa tasumist. Seega ei ole tegemist kostja poolt kohustuse täitmisest tahtlikult kõrvalehoidmisega ning antud juhul ei kuulu hageja nõudele kohaldamisele aegumistähtaeg kümme aastat.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §654 lg6 sätetega vajalikuks neid oma otsuses korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski apellandi väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et käsitletaval juhul on hageja nõude aegumistähtaeg TsÜS §146 lg1 järgi 3 aastat ning hagi on aegunud, kuivõrd nõue on kohtusse esitatud pärast 3-aastase aegumistähtaja möödumist.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väidetega, et maakohus on jätnud käesolevas asjas ebaõigesti kohaldamata TsÜS §146 lg4 sätestatud 10-aastase aegumistähtaja.

TsÜS §146 lg4 järgi kohaldatakse 10-aastast aegumistähtaega siis, kui kohustatud isik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Vastavalt VÕS §104 lg5-le on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Nimetatud sätetest järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole kvalifitseeritav võlgniku tahtlusena jätta oma kohustused täitmata, vaid peab olema tõendatud, et kostja kavatsused oma lepingulise kohustuse osalisel mittetäitmisel olid suunatud sellele, et hagejal jääksid saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad.

Maakohus on õigesti leidnud, et kuivõrd pooled olid nendevahelises lepingus kokku leppinud krediidipiiri 800 krooni kuus vastavalt hageja juures kehtiva "GSM 256 kasutamise eeskirjade" p-le 6.7 (edaspidi Üldtingimused), siis seadis sellega ka kostja kui klient endale piiri, millises osas ta soovib või on suuteline vastu võtma teleteenust, ning tal oli õiguspärane ootus, et krediidilimiidi ületamisel tema väljahelistamise teenus suletakse. Eeltoodust tulenevalt on ka õige maakohtu järeldus, et hagejal ei olnud õigust summale, mille maksmisest kostja keeldus, mistõttu ei saa rääkida ka kostjapoolsest tahtlikust kohustuse täitmisest kõrvalehoidumisest TsÜS §146 lg4 mõttes. Apellandi väited lepingu osaks olevate Üldtingimuste p 6.7. (kaebuses ekslikult märgitud p 6.9.) teistsugusest tõlgendusest ei ole põhjendatud.

Siinjuures märgib ringkonnakohus lisaks, et kui ka eeldada, et kostja on lepingut rikkunud ja jätnud ebaõigesti kõnede krediidipiiri ületavad summad hagejale tasumata, ei anna see ikkagi alust käsitada kostjapoolset lepingurikkumist tahtlikuna TsÜS §146 lg4 mõttes. Kui lugeda kostjat käesoleval juhul lepingut rikkunuks, siis oleks esitatud asjaolude põhjal alust tuvastada, et kostja on jätnud oma lepingujärgse maksmiskohustuse osaliselt täitmata temapoolse lepingusätte ebaõige tõlgendamise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et lepingupoole poolt oma lepingujärgse kohustuse ulatuse ebaõige tõlgendamine lepingusätte vaieldavuse korral ja selle tõttu kohustuse osaline mittetäitmine ei ole vaadeldav tema tahtena jätta teine lepingupool õigusvastaselt ilma lepingu järgi talle maksmisele kuuluvatest summadest. Asjaoludest nähtuvalt oli hageja kohe teadlik kostjapoolsest lepingu teistsugusest tõlgendamisest teenuse eest osalisel tasumisel ning miski ei takistanud teda esitamast hagi tasumata summade sissenõudmiseks TsÜS §146 lg1 sätestatud aegumistähtaja jooksul.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud ka apellatsiooniastmes jätta TsMS §162 lg1 ja §173 kohaselt apellandi kanda.

[Alla kirjutanud kohtunikud Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi ja Egon Konsand]

Ringkonnakohus. Elisa mannetud võtted.

Elisa saatis seekord kohtusse oma apellatsioonikaebust esindama Kaarel Kaisi (Contant & Lindorff). Tal polnud ega saanudki olla argumente. Apelleeris lihtviisiliselt kliendi (st minu) pahatahtlikkusele, mis on tüüpiline ja seda lausa kahel moel:

(a) demagoogiavõttena (argumentum ad hominem), aga samuti
(b) Elisa (Radiolinja) klientidesse suhtumise hea näide...

Teiseks väitis Kais, justkui oleks Elisa pangataoline krediidiasutus, kus krediidipiir ei kehti täpselt samamoodi, nagu krediitkaartide puhul. Et kulutad üle ja siis maksad karistuseks rohkem.

Seega näeb telefonioperaator ennast mitte mobiilioperaatori, vaid pangana ja klienti potentsiaalse pangaröövlina. Ja siit hoiatus: Elisa puhul võib tegemist olla ühiskonnale ohtliku lunaatikuga.

Elisa megalomaaniline suhtumine endasse on sama ohtlik kui klientide paranoline pidamine roimariteks.

Kolme nädala pärast avaldab ringkonnakohus otsuse.

Ringkonnakohtus. Kliendi avaldus.

Alustuseks pöörduksin auväärsete kohtunike poole palvega tähelepanu pöörata antud tsiviilasja puutuvate sündmuste toimumise ajale: need leidsid aset juba enam kui kaheksa aasta eest suvel 2000 ja varem. Kuid apellant ega tema esindaja ei paista ajafaktorit tähelegi panevat.

Kõnealustele sündmustele apellatsiooniavalduses hinnangut andes tugineb apellant 2002. aasta seadustele: Võlaõigusseadusele ja Tsiviilseadustiku üldosa seadusele. Minu hinnangul oleks antud juhul õiglane kohaldada aegumist, nii nagu seda otsustas teha ka Tartu Maakohus, kelle otsus vääriks tervikuna muutmata jätmist.

Mind on ekslikult süüdistatud mobiilikõnede teadlikus ja pahatahtlikus 800 krooni ületava teenustasu maksmata jätmises, millal minu telefon varastati. Tegelikult täitsin ma samal ajal kõik lepingujärgsed kohustused AS Radiolinja ees ja maksin arved ka selle aja eest, kui telefoni kasutasid kurjategijad.

Kohtutoimiku esimeses dokumendis leheküljel 3 on sõnaselgelt fikseeritud, et olen maksnud kokku 4602kr. Maksin minu ja Radiolinja vahel sõlmitud lepingule tuginedes kokkulepitud krediidipiiri ulatuses (800kr). Polnud ju minu süü, et Radiolinja ei reageerinud ei krediidipiirini (800kr) jõudmisele ega selle ületamisele, samuti ka minu esimesele nõudmisele vahetult pärast suure arve kättesaamist kohe telefoni number sulgeda või siis võtta ära vähemalt väljahelistamise teenus.

Olen alates 2000. aasta hilissuvest pidevalt selgitanud Radiolinja Eesti AS-ile (Elisa), et Radiolinja esindajaga sõlmitud liitumislepingus vormistasime kirjalikult krediidipiiriks 800kr, milleni jõudmisel AS Radiolinja Eesti mulle tasulist teenust ei osuta. Minu palk ei võimaldanud suuremat krediidipiiri kokku leppida. Tegelikult oleksin pidanud sõlmima krediidipiiriks isegi väiksema rahasumma.

Radiolinja ametiisikud lepingu seda punkti ei täitnud.

Samal, 2000. aastal väitis Radiolinja Eesti AS, et nad algul kolm kuud jälgisid teenustasu jõudmist lubatud krediidipiirini, aga pärast arvete korrektset tasumist minu poolt nad ei olevat seda enam teinud, kuna olin välja teeninud firma usalduse. Pealegi olevat neil kliente palju (!?) ja seetõttu Radiolinja Eesti AS ei jõudvat jälgida neid kõiki, kellel lepingus vormistatud krediidipiir.

No kulla Elisa, mis te siis niimoodi ahnitsete?!

Jah, aga hiljem on Radiolinja Eesti AS (Elisa Eesti AS) tulnud välja uue väite ja nimelt täiesti vale väitega, nagu polekski Radiolinja esindajaga sõlmitud liitumisblanketil vormistatud krediidipiiril mingit tähtsust, kuna selle täitmine olevat vabatahtlik. Kuid minu Liitumislepingut peab Elisa AS) ikkagi kehtivaks.

Krediidipiir tähendab ikka ja eelkõige rahalist piirangut, mis antud juhul on väga konkreetselt lepingus ka väljendatud suurelt ja rõhutatult 800 krooni - klienditeenindaja TT poolt käsitsi väljakirjutatuna.

Tänasel Ringkonnakohtu istungil soovin ka seda, et apellant defineeriks või vähemalt selgitaks mitte ainult sõnad "krediidipiir" ja "kõnede piirangud", vaid ka sõnad "kõnepiirang" ja "kõnede piirang". Sõnapaar "kõnede piirangud", samuti liitsõna "krediidipiir" on liitumisblanketil nr 0160726 kirjas, sõnad "kõnede piirang" ja "kõnepiirang" on apellant võtnud kasutusele apellatsioonikaebuses Ringkonnakohtule. Minu ja AS Radiolinja liitumislepingu nr 0160726 blanketil mõisted "kõnede piirang" ja "kõnepiirang" puuduvad. Tekib kahtlus nagu kirjutaks apellant lepingust kellegi teise kliendiga.

Toonitan veel kord, et ma ei tellinud eraldi tellitavate lisateenuste peatükist "kõnede piiranguid". Pidasin vajalikuks igakuist rahalist piiramist, mitte aga kõnede piiramist teatud numbritele vms.

Mina sain klienditeenindajaga lepingut sõlmides aru, et krediidipiiri 800kr ületamisel lülitatakse väljahelistamisteenus automaatselt välja, olin 100% kindel, et teenust osutav mobiiltelefonifirma
Radiolinja Eesti AS täidab kirjalikku lepingut.

Seega on Radiolinja GSM/256 (Elisa Eesti AS) ise tahtlikult rikkunud Liitumislepingut nr 0160726, kus on krediidipiir 800 krooni selgelt kirjas.

Elisa annab vastulöögi

Oh sina vaene ja õnnetu Elisa!

Jah, meie tsiviilasi nr 2-07-5314 Elisa Mobiilsideteenused ASi apellatsioonkaebuse osas Tartu Maakohtu selle aasta 24. märtsi otsuse peale läheb kohtuhärra Egon Konsandi eesistumisel täna, 14. oktoobril 2008 arutamisele Tartu Ringkonnakohtu (Kalevi tn 1) saalis nr 543.

Eks tulge aga kõik kohale, kui te Elisa/Radiolinja paratamatut põrumist näha tahate!

Parima otsimootoriga mobiil tulekul

Google ja T-Mobile üllatasid meid 23. septembril uue telefoniga G1. Kõrgtehnoloogilise taskutelefoniga heidetakse kinnas esijoones iPhone'ile.

New Yorgis esitletud "gPhone" G1 tuleb iPhone'ist paarsada krooni odavam. Androidi vabavara ja Google'i telefonide tootjaks saab Taiwani hinnatud elektroonikafirma HTC.

Uus mobla on USA turul kuu aja pärast ning Euroopas järgmisel aastal.


Täiendus 16. oktoobril 2008:

Androidi tarkvara näib, tundub ja töötab paljuski iPhone’i moodi, olulisim eelis iPhone’iga võrreldes on võime lubada kõnesid ka interneti kaudu. Puuduseks võiks pidada aga klaviatuuri, mis on liiga tavaline ja mis iPhone’il on teadagi maailma mugavaim — otse puutetundlikul ekraanil. Uuel G1-telefonil on see muuseas 480x320 pikslit.

Teabeläte New York Times

Eliisa - kriminaalide hot-stuff

Elisa paigaldas Rummu alevikus suikuva vangla külje alla hiljuti uue masti. Eestimaa rangeima kinnipidamisasutuse — tuhande kinnipeetavaga Murru vanglast paarikümne meetri kaugusele elumaja katusele (vaata pilti allpool)

Varem seisis samal katusel ees juba EMT mobiilivõrgu antenn, ent tollest oli kinnipeetavaile vähe tolku. Nüüd kiitis üks Eesti Ekspressiga suhelnud Rummu vang aga just Elisa levi, mistõttu tolle operaatori Zen-kõnekaardid olevat vangide seas päris kuumaks salakaubaks.

Ka Tehnilise Järelevalve Ameti juunikuised mõõtmistulemused näitasid 66% mõõdetud juhtudest tugevamat levisignaali Elisa võrgus. Võistleja EMT võrgus osutus signaal tugevamaks vaid pisut enam kui poolel juhtudest.

Elisa — ja müürid kaovad!

Mõõtjad sooritasid oma telefoniga testkõnesid liikumise pealt, iga kõne pikkus oli 40 sekundit, millele järgnes 20-sekundine paus. Võrguvalik oli automaatne 900/1800. Elisa kõneleviga on kaetud 99% Eestimaast, provintsiaalne Liivimaa aga ääri-veeri.

Foto: V Kruuser (EE)

Salakauba- ja telefonianekdoote

Ühe vilavate silmadega mehe pagasit vaatab parasjagu üle tolliametnik, kui heliseb kontrollitava taskutelefon:

„Servus Robi... Jaa, tollis olen... Jah, tõin... Ei, seni pole leitud..."


* * *

Kas kommunismi ajal võib toiduaineid tellida telefoni teel? - Võib, aga kätte jagama hakatakse televiisori kaudu.


* * *

Silt julgeolekutalituse uksel: "Uks on värvitud, koputage telefoni teel."

* * *

Kallaletungi aastapäev

Täna saab kaheksa aastat täis päevast, mil Elisa Radiolinja võttis mulle kallale saata oma inkassovampe (Contant & Lindorff).

Teiste sõnadega - rahaahnusest meeletu soend hakkas oma tagakiusamisega peale.

Vahetu ahistamine algas juba varem.

Õnneks pääsesin nende verejanus hullunud kaanide eest...

Eesti kohus näitas - ja vajadusel näitab veel kord - kel oli, on ning kellele jääb õigus.

Ablaste tulnukate õiglustunde väärastumust ja õiguslikku mannetust näitab tänavu veebruaris maakohtu poolt minu kasuks tehtud otsus.

Põhjala posijad viru verd vermetamas

SOMMID RAKENDAVAD HARJU NETIÜHENDUSES HIIEPUUD

Elisa avas kolm uut ülikiire internetiühenduse DSL2+ jaama ka Eesti pealinna ümbruses.

Elisa juhatuse liikme Andrus Hiiepuu sõnul pakutakse klientidele allalaadimiskiirust kuni 24 megabitti sekundis. “Üha enam kasvab meediafailide suurus ning nende edastamine nõuab kiiremat kanalit. Näitena võib tuua fotoaparaadid, mille megapikslid kasvatavad pildifailide mahtu või digitaalsed kaamerad, mille filmiklipid on märgatavalt mahukamad,” selgitas Hiiepuu.

Ka veebilehed paisuvad üha enam meediafaile kasutades. Mõnigi portaaliava ületab megabaidi piiri. Ühendusega 1Mbps või 15Mbps saab megabaidi alla laadida vastavalt kas 8 või 0,5 sekundiga.

Uue põlvkonna jaamad on nüüdsest Viimsi valla Metsakasti külas, Randveres ja Harku alevikus. Seni oli Elisa koduinterneti võrguga kaetud vaid osa Tallinna.

Toidu hinda upitavad hullunud kaupmehed

Tartus on toidupoolise kaubastamisega halb lugu, kui vaadata pakutava kauba hinna ja kvaliteedi suhet. Eriline majakas veidratele hindadele teed näitama on muidugi meie kallis kaubamaja südalinnas.

Ma küll ei tea, kuidas neil edeneb 175-kroonise lõhe müük (kõrval turuhallist saab näiteks palju odavamalt). Aga terve mõistusega küll ei hiilga inimene, kes ostab Tartu Kaubamaja Toidumaailmast aedviljade hooajal rooskapsast 65kr/kg, aeduba 169kr/kg, baklažaani 56kr/kg, hapukurki 58kr/kg,.

Kes see hull tellib nii kalli kauba, kui Eestist või Euroopast saaks kindla peale odavamalt ka? Eriti hooajal! Või lihtsalt vaadatakse lakke ja kirjutatakse hind – eks loll ostja osta, mis tal üle jääb?!

Hirmkalliks on kruvitud saiad—saiakesed, ikka tublisti üle 100kr kilo eest. Lihtne itaalia ciabatta – oma 80kr/kg! Pisike pitsatükk küünitab end üle paarikümne krooni! Aga mis seal imestada, kui kilohind tuurib juba üle paarisaja krooni.

Kõik noored! Tõepoolest, õppige küpsetama! Kokaraamat on sama kallis kui kilo saia!

Tartu kallivõitu poe omanik on muide Tallinna Kaubamaja AS...

Läte: kodanik Soo lugejakiri “Hinnaüllatused miinusega” 8. IX 2008 Tartu Postimehes

Samal teemal lehe 12. II 2008 numbris “Tartu kalleimad hinnad on kaubamaja toiduosakonnas”

Elisa kiusab Kristit

Kes Elisat liiga usaldab, saab tingimata pügada. Järjekordne näide: Tallinlanna Kristi juhtum (vt ka Postimehest).

Kristi sai ükspäev teada, et Elisa pidavat teda 2002. aasta juunist oma võlglaseks. Elisa väidetavalt kahe tasumata arve summa olla sadakond krooni. Selle teate edastas talle aga mitte Elisa, vaid keegi kolmas subjekt, kodanike hirmutav ja võõrastest võlgadest oma noosi nõudlev Julianus...

Elisa on ohtlik!

Elisa ja Kirsti suhe oli ammu läbi. Juba 4 aasta eest lõpetas Kristi lepingu Elisaga ära ja siis oli kõik korras, mingist võlast polnud juttugi, meenutas Kristi.

Enda kinnitusel pole ta tahtlikult midagi maksmata jätnud ega kavatse seetõttu Julianus Inkasso nimelise firma nõudmistele alluda. Talle inkassofirmast pakutud kompromiss – maksku põhivõlg ja intressideks teist samapalju – tähendanuks kõigest paarisajakroonist kulu.

Elisa müütab olematuid võlgasid inkassofirmadele

Läinud kuue aasta jooksul polnud Kristi saanud ainsatki teadet võlgnevuse kohta. Ometi teatas inkassofirma talle nüüd, et väidetav võlg on vahepeal kasvanud enam kui kümnekordseks. Oma ähvardustes tugineb võlanõudja nõudeile, mis pidanuks juba aastate eest aegunud olema.

Nõudekirjades, mida inkassofirma laiali saadab, on reeglina põhinõudele lisatud intress, mis isegi väiksele võlale otsa tiksudes kasvab ajapikku pahatihti kümneisse tuhandeisse kroonidesse, mõnedel juhtudel enamgi. Seejuures on intresse tavaliselt valesti arvestatud.

Kes kunagi on Elisa Radiolinja klient olnud, võib ka tagantjärele sattuda pettuse ohvriks. Siit heatahtlik hoiatus:

Elisast on parem eemale hoida!

Te arve kosub nagu Madagaskari baobab

Juuli keskel said tuhanded mu kliendid kõnesid müstilise mandrisaare Madagaskari veelgi salapäraselt abonendilt. Võin rahumeeli ennustada, et tagasihelistanud uudishimulikud saavad iga minuti eest umbes sajakroonise arve.

Need imekõned tulid numbrilt +261229600191 juuli keskmisel kesknädalal terve ööpäeva kestel ja tulid tuhandeile... Üksnes Elisa klientuurile tehti kõnesid, võin öelda seda uhkusega, oma 10000. Aga neid said ka mu endised sõbrakesed, kes on jooksnud üle — paras! — mõne muu operaatorfirma kaissu, kuid kelle number algab endiselt 56...

Nii Tallinna telejaamad (ERR) kui Riia PBK (Novosti Estonii), aga ka ajalehed vahendasid Elisa pressitäi väga nappi ja hilinenud hoiatust, millest polnud kellelegi enam kasu. Seda näeb ka mitmes veebikommentaariumis. Kavalad libakõned tõid kaasa pahameeletormi näiteks foorumis whocallsme.com

Järgneb valik reaktsioone Postimehe veebiande Tarbija24.ee kirjutisele “Tuhanded Elisa kliendid said salapäraseid kõnesid Madagaskarilt”

Miša (Radiolinja veteran) 17.07.2008 17:23

Sain minagi täna sellise kõne. Ei jõudnud vastugi võtta, kui ära katkestati. Kuna ma kedagi ses regioonis ei tunne, siis tagasi ei helistanud. Aga armsalt Elisalt ootaks soovituste asemel "ärge võtke kõne vastu ega helistage tagasi" konkreetseid tegusid, millega antud sissetulevad kõned oleks blokeeritud. Kaks päeva tehakse tüngakõnesid ja pärast seda tuleb mõnel suhtekorraldusgeeniusel pähe anda soovitus: ärge võtke kõnesid vastu! Ja selliste suurte mõtetega suudeti välja tulla kõigest 27 tundi ja 4 minutit pärast juhtunut!

Blondie 17.07.2008 17:31

Kuulnud Elisa esindaja seniseid teleesinemisi, arvan et need kõned korraldas Elisa ise, et oma klientidelt järjekordseid trahvisummasid kasseerida. Ju osutusid esimese poolaasta kasuminumbrid oodatust väiksemaks.

Muhv 17.07.2008 17:59

Elisa järjekordne trikk klientidelt raha pinnimiseks.

Liisa 17.07.2008 18:39

Elisa ise lasi kõnesid teha. Eesmärgiks raha teenida. Nii mõnigi salapärase kõne saaja helistas numbrile tagasi ning kõneminuti hinda Madakaskarile me juba teame.

Afoni 19.07.2008 02:06

"Elisa tänase teate järgi ei tohiks tundmatult numbrilt tulnud kõne vastu võtta ja sellele tagasi helistada" Kommentaar: täitsa lolliks läinud?! Kui numbrit pole minu aparaadi nimekirjas, kas siis ei tohiks vastu võtta? Mis mõte siis üldse sel telefonil on? Ja igasuguste kõnede vastuvõtmine Eestis on ju TASUTA. Nii et selle eest küll ei tohi keegi mingit arvet saada. Iseasi kui mõni loll hakkas ise Madagaskarile tagasi helistama.

Number, kust nii paljud on saanud peibutavaid kõnekutseid, kuulub sideasutusele Gulfsat Téléphonie Madagaskaril, kuhu tagasihelistajat ootab ees soolane kõnearve. Kõne vastu võttes selgub, et helistaja on ooterežiimil. Täpselt sama juhtub ka tagasihelistamisel. Vastuvõtmise tasu + minuti hind + tagasihelistamise kõnealustustasu = ... Kõik see kokku küünib sadadesse kroonidesse.

Seega arvestage:

Kui olete praegu või olite kunagi varem seotud Elisa Radiolinjaga, siis võib teie telefoniarve paisuda sama suureks kui madagaskari ahvileivapuu!

Tarbijakaitse paljastas poodide ahnust

Eesti Tarbijakaitseamet kontrollis 526 kauplust ja avastas, et 114 selvepoes nõuti ostjalt kassades hoopis rohkem raha kui lubas müügisaalis kaubale välja pandud hind, vahendab 15. VII 2008 SL Õhtuleht.

Kõige enam rikkumisi leiti Saaremaa Rae kaupluses, kus 30% toodete eest küsis kassapidaja kõrgemat hinda. Sarnase ahnusega pälvis teise koha Leedu kapitali osalusega Maxima kauplus Harjumaal Kiili vallas, kus see näitaja oli 20%.

Olge ettevaatlikud, hoiatab SL Õhtuleht ja lisab:

Üle viiendiku hinnasilte valetab!

Rimid ja Säästumarketid, mis kuuluvad ühele ja samale omanikule Rimi Food Eesti AS, said tarbijakaitse kontrolli kogeda 60 juhul ja rikkumisi leiti 19 poes. Kõige pisem hinnavahe oli 10 senti, aga kõige suurem avastati L`Oreali kreemikomplekti puhul: müügisaalis rippus hinnasilt 125 krooni, kassas aga nõuti 249kr — oma kaks korda rohkem!

NB! Ostjal on õigus nõuda kaupa reklaamitud hinna eest

Kui pood sellest keeldub, on mõistlik kaubast loobuda. Igatahes tasub tõsta lärmi, see tagab vastutuleku pettuse hüvitamisel. Tarbijakaitse soovitused on tagasihoidlikumad ja seisnevad lühidalt järgnevas:

*** Tarbijal tasub poes hindade puhul tähelepanelik olla ja pettuse avastamisel lahendada see koheselt, kassa juurest lahkumata

*** Kui pettus või eksitus ilmneb alles kodus, tasuks kiiresti pöörduda müüja poole ning nõuda talt koheselt lepingu (ostu-müügi tehingut märkiva tšeki) tühistamist

*** Kindlasti tuleb säilitada ja ette näidata niihästi konkreetne toode kui ka selle kohta käiv ostutšekk

Kui kassiir lööb ostutšekile kõrgema hinna, siis müüja sellist tegu käsitab Tarbijakaitseamet ostja eksitamisena ning toetab tarbija õigust sellise eksimuse mõjul tehtud tehingut tühistada ehk teisisõnu võib tarbija ostust loobuda. Lepingu tühistamine tähendab Tarbijakaitseameti käsituses seda, et tarbija tagastab ostetud kauba ja müüja selle eest võetud raha.

Ahned rootslased

Kampaania tuvastas vähem rikkumisi Selveri poeketis, kus kahekümne kahest kontrollitud tootest vaid kolm olid vale hinnaga.

Pettustega kõige enam silma paistnud poekettide omanik Rimi Food Eesti AS on Rimi Balticu tütarettevõte. Rimi Baltic ainuomanikuks on Rootsi ICA Groupile kuuluv ICA Baltic AB. Rimi Eesti käive on käesoleva aasta iga kuu kohta keskmiselt 420 miljonit krooni, mis annab siinse jaekaubanduse turuosaks neljandiku.

Igas kaupluses võtsid inspektorid juhuvalikul ette 20-30 toidu- ja tööstuskaupa, kusjuures tähelepanu pöörati soodusmüügi hindade õigsusele.

Tühised karistused

Tarbijakaitseametisse oli hinnaerinevuste kohta laekunud mitmeid järelpärimisi ning kaebusi, mistõttu amet otsustas hindade kontrollimise kampaania kasuks. Tarbijakaitseamet määras kauplustele 83 rahalist karistust, trahvisumma oli keskmiselt 455kr.

Petturist müüjatele ega poodnikele ei mõju miski paremini kui tähelepanelik ja nõudlik ostja.

Loe ka Mari-Leen Albersi lugu “Hinnasildid valetavad”

Kuidas vanureid riisuda

Elisa suhtumine vanuritesse on väga jõnk. Harjumaal Vaidas elav 77-aastane Anu Ivask ei mõista, miks ta sai Elisalt 800-kroonise mobiiliarve, kui räägib tavaliselt kuus 100–200kr eest.

Lugu algas nelja aasta eest, kui Ivaski vana Nokia ei võimaldanud enam välja helistada. Tuli välja, et telefonifirma oli ahne ja tahtis vanainimeselt rohkem raha saada.

Kui Ivaski nooremad sugulased hakkasid asja uurima, selgitasid nad välja, et asja taga oligi Elisa. Firma oli telefoni kuu keskel n-ö kinni pannud, kuna kuulimiit olla täis räägitud. Elisa (toonase Radiolinja) teenindaja järgi räägitud kuu jooksul 746kr eest ning enne arve tasumist nad taskutelefoni lahti tegema ei soostunud. See jutt oli aga vägagi imelik, kuna vanainimese kõnede limiidiks oli määratud 400kr.

Kõnede eristusest selgus, et vanaproua oli lisaks tavapärastele kuni pooleminutilistele kõnedele teinud pea nädalase vahega kaks paaritunnist kõnet, ühe suvalisele tundmatule numbrile, teise oma tütrele. Ainuüksi need kõned olid maksnud 476kr. Neid kõnesid polnud aga kunagi tehtud!

Veelgi hullem — eristuse järgi tegi vanaproua kahetunnise kõne kestes lisaks kaks lühemat kõnet!

Kui helistati uuesti nimetatud suvalisele numbrile, saadi sealt vastus, et nemad ei ole vanaprouaga ega kellegi teisega säärast pikka kõnet pidanud ega tunnegi teda.

Elisa—Radiolinja esitatud üliarved maksti viiviste kartuses ära, kuid telefonifirma poolt koorida saanu lähisugulased otsustasid, et asja sinnapaika ei saa jätta.

Elisale saadetud kirjale said nad vastuse, et kui nii pikki kõnesid pole väidetavalt tehtud, on tõenäoline, et kõned jäid lihtsalt kogemata lõpetamata ja kõneaeg jäi võrgus n-ö jooksma. Vastuses väidab firma sedagi, et ehkki Nokia konkreetsel telefonitüübil puudub kõne ootele jätmise funktsioon, on see selle telefoni puhul siiski tehniliselt võimalik, kui ühe kõne ajal valida teine number. Seda tegevust toetavat kõik mobiiltelefonid.

Anu Ivaski tütar Rita Kaljus ei ole enda sõnul emaga kaks tundi järjest kõnelenud ja tema hinnangul on ebatõenäoline, et nad mõlemad korraga unustasid kõne pärast lõppu katkestamata – kui katkestab üks, katkeb kõne ka teisel.

Elisa on välja pakkunud võimaluse, et kõned jäid kogemata lõpetamata. Mobiiltelefonidega tegeleva Mobil Trade'i spetsialist Andrus Jõgeva aga ütles, et Elisa ehk endise Radiolinjaga on sarnaseid asju ennegi juhtunud. “Tean vähemalt kahte juhtumit, kus Nokia telefon saatis ühe öö jooksul ühele ja samale numbrile nelisada SMS-i. Ka toona süüdistati selles Radiolinja klienti.”

Teabelätteks on Postimehe lugu (siin) ja Eesti Tarbijakaitse Liidu ülevaade (siin)

Pealtkuulamisega mahkerdajate esirinnas on Elisa

Riigiprokuratuur avastas läinud kuil mobiilsidefirmasid kontrollides ja telefonide pealtkuulamise logifaile otsides, et EMT sai ette näidata vaid pool logifaile, Elisa ja Tele-2 suutsid seda aga veelgi väiksemas mahus.

Perioodil 1. 2005 - 2008 kohta puudus Elisa Eesti AS-il ja Tele-2 Eesti AS-il enamik seadusega nõutavaid logifaile.

Veebruari algul pöördus Riigikogu julgeolekuasutuste järelvalvekomisjon Riigiprokuratuuri poole taotlusega algatada kriminaalmenetlust uurimaks võimalikku seaduserikkumist telefonide pealtkuulamist kajastavate logifailide kogumisel. Kriminaalmenetlus käivitus tänavu 7. veebruaril, ning jätkub pragugi.

PST! NAD KUULAVAD SIND PEALT

Tulenevalt elektroonilise side seadusest on sidefirmad jaanuarist 2005 kohustatud nende kaudu sooritatud jälitustoimingutest säilitama logifailid vähemalt viieks aastaks.

Eesti telefonisides on jälitamisega tegelenud peamiselt Kaitsepolitsei. Jälitava organi nõudmisel kannab sidefirma jälitatava telefonilt edastatud kõnet või messi puudutava teave üle tsentraalsesse jälgimisseadmesse.

Segadus logifailidega soodustab politseiriigi rajamist

Kontrolli käigus selgus ka, et sidefirmad on logifailide tekitamise, andmeesituse ja säilitamisviisi lahendanud igaüks erineval moel. Kasutatavad süsteemid on tehniliselt keerukad ega võimalda tõrkeid lihtsalt avastada, mistõttu logifailide olemasolu on raske või pole üldse võimalik kindlaks teha ja kontrollida ilma eriteadmisteta spetsialistide abita.

Prokuratuuri väitel on logifailide puudumise põhjused erinevad, alates logide mittesalvestamisest kuni nende võimaliku kustutamiseni.

Loe ka roosarüütli (mitte punarüütli) kommentaari

VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE

Vastus apellandile (hagejale): Elisa Eesti AS


Elisa Eesti AS apellatsioonkaebusele Tartu Maakohtu 24.03.2008 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-07-5314
Vastustaja arvates on Elisa Eesti AS apellatsioonkaebus (edaspidi Kaebus) võetud õigesti ringkonnakohtu menetlusse. Kaebus toimetati vastustajale kätte 17.04.2008. Apellant vaidlustas Tartu Maakohtu 24.03.2008 otsuse (edaspidi Otsus), millega jäeti hagi rahuldamata ning kohaldati hagi aegumist.

Vastustaja ei pea Kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu, esitades alljärgnevas faktilised ja õiguslikud vastuväited Kaebuse nõudmiste ja põhjenduste kohta ning asjaolud, millele vastustaja tugineb.

1. Minu ja Radiolinja Eesti AS (Elisa Eesti AS õiguseellane) vahelise 25.05.2000 liitumislepinguga nr 0160726 (edaspidi Leping) sõlmisime Lepingu olulise tingimusena (TsK § 165) väljuvate kõnede krediidipiiriks 800 krooni.

Formaalloogika defineerib „mõistet“ kui mõtlemise vormi, mille puhul asjad, nähtused, protsessid jm on kirjeldatud nende oluliste tunnuste kaudu.

Õiguskindluse põhimõte koosneb määratuse ehk õigusselguse ja usalduskaitse ehk õiguspärase ootuse põhimõttest. Õigusselguse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 13 lg-st 2. Euroopa Inimõiguste Kohus väidab oma 27.10.1978 otsuses Sunday Times vs Ühendkuningriik antud juhtnööris: „... . Kuigi kindlus on väga soovitav, võib sellega kaasneda ülemäärane jäikus, ent õigus peab suutma muutuvate oludega kaasa minna. Seetõttu on vältimatu, et paljud seadused on sõnastatud, kasutades termineid, mis on suuremal või vähemal määral ähmased ning mille tõlgendamine ja kohaldamine on praktika küsimus.”

Tõlgendamise abil väljendatakse normi ja lepingutingimuse mõtet täpsemalt ja selgemalt, kui seda on tehtud normis/leppetingimuses eneses. Normi/leppetingimuse tõlgendamise eesmärk on nende määrava mõtte ja otstarbe (ratio legis) väljaselgitamine normi/leppetingimuse rakendamise ajahetkel.

Terminit ehk erialamõistet „krediit“ võib definitiivselt määratleda järgmiselt: „kaupade või raha võlguandmine, laen, mis kuulub kokkulepitud ajal kokkulepitud tingimustel tagastamisele kokkulepitud tasu (intress) eest. Eelarves määratud summa, mille piires teostatakse kulutusi teatud otstarbeks.“

Termin „krediidipiir“ on üldlevinud tavaarusaama kohaselt mõistetav summana, mis on kliendil lubatud olla võlgu teenuse pakkujale. Teenuse krediidipiiri ehk (eesti keeles) usalduspiiri all mõistetakse teenuse seda rahalist väärtust, mida on võimalik kliendil kasutada enne teenuse eest maksmist. Usalduspiirini jõudmisel teenuse osutamine katkestatakse.

Olin teadlik asjaolust, et teleoperaatorfirma Q GSM (TELE 2) lülitas minu psühholoogist sõbral Tõnis Siim’ul tema kõnede lepingulise krediidipiiri täitumisel korduvalt väljahelistamisteenuse välja.

Ka hagejale kuuluva mobiilsideoperaatori TeleYks reklaamvoldikus – see on võimalik edaspidi vajadusel hankida – teatati kõnepaketti kiites selgelt, et 800-kroonine krediidipiir on kasulik ka kliendile, «sest mobiili kadumise korral ei saa võõras Sinu mobiili piiramatult kasutada». (TeleYks asjaajamine toimub hageja kirjablankettidel ning kontorites ning sealne võlgnik vastutab hageja ees.)

Hageja käsitles Lepingus lisateenusena vormistatud krediidipiiri mitte tavapäraselt ja üldarusaadavalt ning kliendi jaoks üheselt mõistetavalt, vaid spetsiifiliselt ainult selle firma spetsialistidele arusaadavalt. Kui on tegemist mingi üldtuntud mõiste kasutamisega eriliselt ja piirangutega, tulnuks hagejal see mõiste piisava põhjalikkusega lahti seletada ja defineerida selliselt, et see oleks mõistetav ka kliendile.

Mõni aeg pärast minuga juhtunud segadusi krediidipiiri asjus muutis hageja oma liitumislepingu blanketi sisu krediidipiiri formuleeringu osas, millega ta tunnistas ise, et endine formuleering oli nende seisukohalt ebaõnnestunud, kuna andis kliendile lepingutingimusi tõlgendades õigustatud ootuse, et sarnaselt TELE 2-le lülitub väljahelistamisteenus õigel ajal automaatselt välja.

Seega mina kui vähemalt keskmise õigusteadvusega isik mõistliku tarbijana saingi tõlgendada ülaltoodut arvestades Lepingu terminit „krediidipiir“ olemuslikult üksnes nii, et minu krediidipiiri ületamisel suletakse minu väljahelistamisteenus – s.o hageja lõpetab minu vastava õiguse kasutamise võimaluse sidetehniliselt. Eelkirjeldatuga seoses arvestasin vastaval tegevusalal mõistele „krediidipiir“ tavaliselt antavat tähendust ning mulle teadaolevat mobiilsideturul väljakujunenud tava (VÕS § 29 lg 5 p-d 5 ja 6). Antud tõlgendust tuleb lugeda mõistlikuks VÕS § 7 tähenduses, kuna samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt sellist tõlgendust mõistlikuks, arvestades võlasuhte olemust, Lepingu eesmärki ja mobiilsideturul väljakujunenud tava ja praktikat.

Nii pidi mõistma/tõlgendama antud Lepingu tingimust ka Lepingu pooltega sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel (VÕS § 29 lg 4), kuna see tuleneb Lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (VÕS § 29 lg 6).

2. Minu telefon koos Lepingu järgse SIM kaardiga sattus õnnetu juhuse läbi vastutustundetute isikute Nikolai Saveljev’i ja Margus Jänes’e valdusse, kes seda pahatahtlikult kuritarvitasid. Kuna Lepinguga oli lepitud kokku kõnede krediidipiiriks 800 krooni, siis ma ei hakanud politseiga neid taga otsima, olles õigustatud ootuse tõttu kindel, et hageja lülitab krediidipiiri ületamisel väljahelistamisteenuse automaatselt välja. Seejuures lohutasin end sellega, et ülalmärgitud isikud saavad kuritarvitada minu telefoni üksnes mõnesaja krooni ulatuses, kuna enne nende kätte sattumist oli sellega räägitud ca 400-500 krooni ulatuses.

3. Ülalkirjeldatud asjaolud on tõendatud lisaks tunnistaja Tõnis Siim’u kohtuistungil antud ütlustega.

4. Hageja, mitte sulgedes minu Lepingu järgse SIM kaardi väljahelistamisteenust krediidipiiri ületamisel, rikkus kahtlemata otseselt ja oluliselt 1. septembril 1994 jõustunud TsÜS § 108 lg 1 nõudeid, mille kohaselt tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuse täitmisel tuleb toimida heas usus. Seega hageja, mitte täites eelmärgitud kohustust minu kui oma tarbijast kliendi ees, ühtlasi tekitas endale kahju – see jäänuks ju olemata, kui hageja kooskõlas hea usu põhimõttega (VÕS § 6) sulgenuks teenuse õigeaegselt.

5. Antud asja iseärasust arvestades hagejal puudub Lepingu järgi sisuliselt õigus nõuda minult krediidipiirist suurema summa tasumist. Hageja aga esitas 07.09.2000 mulle tasumisele kuuluva summana saldoseisu koguni 9703,20 kr, mis ületas rohkem kui kümnekordselt kokku lepitud krediidipiiri. Pärast minu mittenõustumist krediidipiirist suurema summaga vähendas hageja summat ca kolm korda. Miks nii ja mitte kaks või kümme korda, on jäänud mulle tänaseni arusaamatuks. Uueks summaks sai 3 829,60 krooni. Olles saanud esimese krediidipiiri ületava arve, käisin Radiolinja Eesti ASis klienditeenindaja Toomas Tederi juures, avaldasin protesti Lepingust mittekinnipidamise eest ja nõudsin väljahelistamisteenuse sulgemist. Kahjuks Radiolinja Eesti AS eiras seda nõuet, kuid hiljem pärast minu järjekordset protesti oldi nõus ca 5 900 krooni nõudesummast maha arvama.

Tasusin hagejale heas usus 800 krooni, s.o kokkulepitud krediidipiiri ulatuses. Praegu on esitatud põhinõue 3029,60 krooni ning lisaks viivised.

6. Ülaltoodut arvestades ei saa rääkida minu poolt kohustuse täitmisest tahtlikust kõrvalehoidmisest ega seetõttu ka hageja antud nõude aegumistähtajast 10 aastat (TsÜS § 146 lg 4). Ka kohus on jõudnud Otsuses samasugusele õigele järeldusele ning kohaldanud aegumist õigesti ja põhjendatult.

Leian, et isegi juhul, kui hageja oleks esitanud minu vastu samas nõudes hagi õigeaegselt ehk 3 aasta jooksul, tulnuks see jätta kohtul rahuldamata kui alusetu.

7. Kaebuse väited kohtu poolt materiaalõiguse väärast kohaldamisest on ebaõiged ning ei anna alust Otsuse tühistamiseks.

Lisaks püüab apellant kohut pahatahtlikult eksitusse viia, väites Kaebuse p-s 3, et "krediidipiir ei ole lepingus sisalduv lisateenus". Tegelikult aga asub nn kogumõiste "krediidipiir 800 krooni" klienditeenindaja Toomas Tederi poolt suurelt ja väljapaistvalt ning rõhutatult käsitsi väljakirjutatuna just lisateenuste peatükis pealkirjaga "eraldi tellitavad lisateenused" (vt Liitumislepingu nr 0160726 "eraldi tellitavate lisateenuste" peatükis, mis asub eraldi kastis). Seega "krediidipiir 800 krooni" on nii teenust osutava firma kui ka kliendi jaoks kahtlemata imperatiivse tähendusega hagejat vastaval viisil käituma kohustav Lepingu tingimus.

Seega Otsus, sh aegumise kohaldamine, on igati seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus Otsuse tühistamiseks ja Kaebuse rahuldamiseks.

8. Lisaks märgin, et hageja on mind enam kui 7 aasta jooksul alusetult ja pahatahtlikult tülitanud-ruineerinud ning tekitanud minule materiaalseid kaotusi/kulutusi tingitult oma alusetust nõudest minu vastu. Eeltooduga hageja tekitas minule füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi ehk VÕS § 128 lg 5 mõistes mittevaralist kahju ning lisaks VÕS § 128 lg 3 mõistes otsest varalist kahju.

Minu tervis on just hageja alusetu nõudmise tõttu tõsiselt kannatada saanud (sh stressist tingituna tüsenemine 115 kg-ni, kõrgvererõhutõbi, tarvitan vererõhku alandavaid ravimeid ja südame aspiriini). Seega hageja on minu õiguste olulise rikkumisega tekitanud minule olulised tervisekahjustused VÕS § 1045 lg 1 p 2 tähenduses.

Soovin asja arutamist kohtuistungil.

Eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-st 642

p a l u n:

2) jätta Kaebus rahuldamata tervikuna ning Tartu Maakohtu 24.03.2008 otsus muutmata;
3) jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud apellandi kanda.



Lisa: vastuse ärakiri



Lugupidamisega








Rein

Elisa nõuanne: Kuidas hea välja näha

Ma avastasin ainsa võimaluse, kuidas kõhna muljet jätta - veedan aega paksude seltskonnas.

Mulle meeldib rääkida anekdoote paksudest, sest nii saan ma tasahilju enda üle naerda.

Minu lemmikuks on saksaaegne nali:

Keegi mees läinud vallamajja lehma ostuks luba saama. Küsib: "Kas saate mulle müüa säärast lehma, kes on nii kirju kui Adolf Hitleri elulugu, nii paks kui dr Hjalmar Mäe ja nii hästi lüpsaks kui Eesti riik?"

Minu isa lemmiknali on aga veneaegne:

Nikita Hru-Hru-Hruštšov oli teatavasti paks ja kiilakas. Läks tema siis kolhoosi sigalaid üle vaatama. Ühes laudas on sead arad, poevad molli alla peitu. Hruštšov pärib: "Kus sead?" - Talitaja ajab sead molli alt välja, need pole aga mitte ainult arad, vaid ka alatoidetud. - Hruštšov läheb puhevile: "Kas need on siis sead? Siga peab vaat niisugune olema!" - ja laseb ise neljakäpukile.

Kui vene aja juurde jääda, siis mulle endale meeldivad ennemini lood Leonid Brežnevist. Ljonja Brežnev oli venelase kohta ikkagi ilus mees. Näiteks see anekdoot:

Mis on ühist Brežnevil ja Karlssonil? - Mõlemad on parajalt paksud mehed oma parimates aastates, mõlemad lendavad ringi mööda ilma ja lehvitavad oma väikse paksu käekesega: "Rahu, ainult rahu!"

Ja muide, seda ei öelnud küll Brežnev ega Karlsson, aga - elu on ilus, magus ja põnev, kui me seda ainult ise tahame.

Supermarket lasi euro kursi vabaks

Mõnikord tasub eelistada ostu kroonides, teinekord tuleks kaup võtta eurode eest. See käib mõnegi supermarketi kohta Eestis. Olen ammu imestanud, miks poed kauba hindasid korraga kroonides ja eurodes näitavad. Nii hinnasiltidel kui ka ostutšekkidel. Vahel olen poekassast saadud tšeki üle vaadanud ja arvutuse tulemusel leidnud, et parem olnuks maksta eurodes. Aga pole viitsinud infoletti vahe tagasiküsimiseks õiendama minna. Nüüd vahendas ka Tartu Postimees kahe kohaliku näitsiku rabatust...

“... Lõunakeskuse Maksimarketi paindlikkusest Eesti krooni ja euro kursi arvutamisel. Ebasoodsaimal juhul oli euro hind 47,67 krooni, parimal 9,35 krooni. Tavatu paindlikkus tuli ilmsiks suviste jookide hinnasiltidelt, kus Maksimarket oli toote liitrihinda kroonidest eurodeks teisendades saanud uskumatuid tulemusi.” Loe edasi siit.

Savanninali

Kaks lõvi savannis omavahel:

"Küll need uusrikkad on mu ära tüüdanud! Kihutavad siin oma džiipidega, joovad, karjuvad, ropendavad..."

"Just-just!" on teine nõus. "Ja pärast heliseb mobiil iga 5 minuti tagant kõhus."

Lihtsalt taskutelefon

India telekomifirma tahab turule tuua 20$ (199kr) maksva säästumobiili ning loodab neid juba esimesel aastal müüa 10 miljonit.

Spice Ltd tutvustas märtsis rahvatelefoni, millest vähemalt III maailmas võiks saada müügihitt. Väliselt meenutab see mänguvasarit: numbriklahvid suured ja loetavad, ekraan aga sootuks ära jäetud. Ei mingit klappi ega liugurit. "Ainult telefon," ütleb ka Spice’i tegevjuht Bhupendra Kumar Modi.

Firma loodab säästutelefone müüa vähemalt sama palju kui Apple oma müügihitti iPhone'i: algusaastal 10 miljonit ning saavutada aastaga vähemalt 1% mobiiliturust. Tarbijaid leidub Iraagist Indoneesiani, sihtgruppi hinnatakse 2,5 miljardile inimesele. Esialgu piisab aga pelgalt Indiast: seal müüakse 7 miljonit taskutelefoni iga kuu.

Värskete mobiiliturgude vallutuskava on ka Nokial, LG Electronicsil ja Samsungil. Mis peaks eristama India uustulnukat kogenud haidest, kelle katseid rahvatelefoni teha pole krooninud edu? Vanad võtsid aluseks keskmise hinnaklassi taskutelefoni ja asusid selle võimalusi kärpima.

Aga India tehnogurud on oma telefonile välja töötanud erilise kiibi, varustanud ekstra loodud akuga ja veel enam — ka hind 20$ pole neile alampiir. "See on alles algus. Me võime hinda allapoolegi lasta," lubab Modi.

(Edasi algtekst )

A cellphone with no flips, no folds - just a very low price

It looks a bit like a child’s toy, a walkie-talkie circa 1975, a cheap plastic throwback to the good old days when telephones were made for talking.

But to Spice Ltd., a telecommunications company in the world’s fastest-growing phone market, this new product embodies the latest, greatest innovation in cellphone technology today: a handset priced at less than $20.

Spice, which is based in Noida, India, unveiled what it is branding “the People’s Phone” at a wireless industry conference in Barcelona last month. The handset is an anomaly among mobile phones today: The number keys are big and bold. It is chunky and has no color screen - in fact, it has no screen at all. Nothing about it flips, folds or slides. It is, as Spice’s chairman, Bhupendra Kumar Modi, described it, “just a phone.” […]

And Spice, which is listed on the Bombay Stock Exchange, is not the only company looking at cheap handsets. In Barcelona, Nokia also introduced new “emerging market” models, and LG Electronics and Samsung are moving strongly into the low end as well. Some analysts argue that the most ferocious market share battles this year will take place not among the high-end “smart phone” category but down in the entry-level devices.

Read more...

Teabelätted:

International Herald Tribune & SL Õhtuleht

Eliisa laiendab oma kommuunat ka Eestisse

Allikas: päevahari.ee 8.6.2008

Eestis kuulutab kevadet Soomes tuule tiiva alla saand netikommuuna Wippie, mis õieti on Saunalaheshopi ja ta emanda €lisa ühine omandus.

Wippie mõte on kommunistlik vendlus: kui Sina jagad oma netiühendust teistega, saad vastutasuks kommuuna liikmena kasutada teiste liikmete ühendusi ja seda üleilma. Julgeoleku huvides loob Wippie-saatja kaks eraldi võrku – tulemüüri varjus koduvõrgu ja varjamata avaliku võrgu.

Kommuuna startis aasta eest Soomes ning liikus edasi Rootsi ja Taani. Nüüd on sihikul Eesti. Soomes on üle 10 tuhande Wippie nn tulipunkti ehk leviala, Rootsis alla. Nüüd saab Eestis Wippie ruutereid tellida ja 300 wippie-riista oli aprilli algusest klientide poole teel. Lootagi jõuab riistavara järgmise kuu lõpuks kohale.

Wippie-riistas oleks kui kaks saatjat ühes karbis. Ühelt poolt loob saatja turvatud ning tulemüüristatud võrgu, mida võib julgelt kodus või büroos kasutada. Teisalt tekib avalik leviala, kuhu tuleb siseneda oma Wippie-salasõnaga või pilet osta.

Osa teenuseid on tasuta, ülejäänud peavad Eliisa D Radilinjale sisse tooma. Nii maksab Wippie Very Big-G vaid 80kr. Kui pika perioodi eest summa maksta tuleb, selgub hiljem Teile saadetavalt arvelt. Seadke end valmis ka üllatusteks.

“Aga eks inimesed harju ära kommuuna kaudu oma ja võõrastele asjadele iga hetk ligi saamisega, neile hakkab see teenus nii väga meeldima, et nad ei pane tähelegi, kui rahanire aina suuremaks paisudes lõpuks nagu kosk mu tasku pahiseb,” lubas Eliisa D Radilinja.

Wippie-võrkudele pääsevad kommuuna liikmed ligi tasuta, aga kes sinna ei kuulu, kuid tahab ikka osaleda, peab ostma SMS-iga pileti. Eesmärk on viia kommuuna igasse eesti kodudesse!

Siiski-siiski. Wifi.ee teatas, et Wippie-kommunistlik porjekt võib läbi põruda, Eestis ei pruugi selle jaoks enam jätkuda oma raha peale piisavalt pahaseid kliente.

TSIVIILASJA JÄTK TARTU RINGKONNAKOHTUS

Tartu Ringkonnakohtule


Täiendav vastus Elisa Eesti ASi apellatsioonkaebusele Tartu Maakohtu 24.03.2008 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-075314


25. mail 2000 sõlmisin Tartus Radiolinja Eesti ASi (Elisa Eesti AS) esinduses klienditeenindaja Toomas Teder'iga Radiolinja Eesti AS Liitumislepingu nr 0160726.
Radiolinja Eesti AS (Elisa Eesti AS) esindajaga vormistasime kirjalikult krediidipiiriks 800 krooni (vt Liitumisleping nr 0160726 "eraldi tellitavad lisateenused" peatükk).

Punktis 3.4. ütleb apellant: "Kõnepiirangut tuleb selgelt ja üheselt eristada krediidipiirist". Niisuguse väitega kostja nõustub, sest "kõnede piirangud" nii nagu on trükitud Liitumisblanketil nr 0160726, tähistab tavamõistes eelkõige kõnede piirangut kas iga kõne puhul eraldi või näiteks teatud tasulistele erinumbritele vms. Krediidipiir tähendab ikkagi ja eelkõige rahalist piirangut, mis antud juhul oli väga konkreetselt lepingus ka väljendatud suurelt ja rõhutatult käsitsi väljakirjutatuna 800 krooni. Samuti on apellant jätnud defineerimata või vähemalt seletamata mõistete "kõnepiirang" ja "kõnede piirang" ning “kõnede piirangud” tähendused, mõistete erinevused või sarnasused. Kui nii olulist lepingupunkti väljendatakse sõna(de)ga, mis ei ava mõiste sisu, eriti selle rahalist poolt, siis pidanuks selle mõiste seletus olema täpsustatult samas kastis või siis otsese viitega lisa(de)le, kus see oleks lahti kirjutatud. Sõnapaar "kõnede piirangud" on liitumisblanketil, sõnad “kõnede piirang” ja "kõnepiirang" on apellant võtnud kasutusele apellatsioonkaebuses. Samas punktis 3.4. väidab apellant "teadaolevalt tähendab krediit mingisugust etteantavat hüve ning krediidipiirangu sisseseadmisega kaitseb võlausaldaja oma positsiooni". Kuna krediidipiir on kirjutatud lahtrisse "eraldi tellitavad lisateenused", siis ei tähenda see mitte võlausaldaja erilist kliendiülest privileegi, vaid hoopiski tähistab lisateenust, mida mobiilifirma on kohustatud täitma ja mis kujutab endast kahepoolset (pooltevahelist) lepingut, kus üks pool (klient) on kohustatud vastavalt selle summa suuruses maksma ja teine pool (teenuse pakkuja) selle summa ulatuses teenust osutama ning lepingust kinni pidama nii, et selle summani jõudmisel lisateenuste kasti kirjutatud teenust ka reaalselt täidetakse piirangu kehtestamise näol.

Eraldi tellitavate lisateenuste peatükis on hulk väiksemaid kastikesi, kus ühe juurde on trükitud kribukrabu kirjas "kõnede piirangud". Kuna mina olin huvitatud igakuisest rahalisest piiramisest, mitte aga kõnede piiramisest teatud numbritele vms, siis rahuldusin täielikult rubriigis "eraldi tellitavad lisateenused" klienditeenindaja poolt käsitsi ja suurelt kirjutatud summaga "krediidipiir 800 krooni".

Juulis või augustis 2000 laenas Nikolai Saveljev (isik on seotud Valga linnaga, praegu umbes 40-aastane) minult lühiajaliseks kasutamiseks telefoni. Selleks ajaks ei olnud krediidipiirist 800 krooni enam palju puudu, oletan, et mõnisada krooni. Nikolai Saveljev omakorda andis telefoni kasutada ka Margus Jänesele. Nikolai Saveljev osutus suliks, ta ei ole mulle tänaseni telefoni tagastanud. Ma ei tea, kellele ja kui palju nii tema kui Margus Jänes helistasid.

Arutasin juhtumit Tõnis Siim'uga. Tema oli enam-vähem samal ajal sõlminud liitumislepingu Q GSMiga (Tele 2). Tõnis Siim oli vormistanud minust väiksema krediidipiiri (200 ja 300 krooni). Q GSM täitis lepingut punktuaalselt, nii kui täitus kokkuleppeline krediidipiir, väljahelistamisvõimalus sulgus kohe.
Otsustasime, et ei hakka politseid selle sulitembu pärast tülitama, kuna lepingus oli krediidipiir, milleni oli jäänud veel umbes kahesaja krooni eest kõneaega. Jäin ilma tolle aja kohta hinnalisest telefonist koos laadijaga. Olin valmis kahju kandma ja Radiolinjale (Elisale) kokkuleppelise maksimaalse summa (krediidipiir) 800 krooni tasuma. Kui selgus, et Radiolinja polnud krediidi-piirist (800 krooni) kinni pidanud ja minu postkasti tuli arve 2000 krooni millegagi, läksin samal päeval otsekohe isiklikult Radiolinja kontorisse sellesama klienditeenindaja Toomas Tederi juurde, kellega olin maikuus sõlminud liitumislepingu. Pahandasin klienditeenindajaga, miks ei lülitatud väljahelistamist välja pärast 800 kroonini jõudmist. Toomas Teder ei teadnud põhjust, kehitas õlgu ja andis mõista, et olgu ma rahulik, nüüd lülitakse kohe välja. Seletasin ära, et minu telefon on sattunud kelmide kätte, kes seda kuritarvitavad ja kelle asukoht pole mulle teada. Tegelikult lülitati telefon välja alles pärast minu teistkordset pöördumist Toomas Tederi poole, kui summa oli jõudnud kümne tuhande lähedale. Minu arusaamise järgi saatis klienditeenindaja Toomas Teder arvuti teel käsu sulgemiseks peaoperaatorile, kuid mingisugustel põhjustel see käsklus ei andnud esimesel korral tulemust ja see õnnestus tal minu teise visiidi järel kaks nädalat hiljem, kui summa oli ca 9 800 EEKi.

Lisaks on Tartu Maakohtu kohtuotsuses kirjas: "TsÜS § 146 lg 1 ja VÕSRS § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt aegus nõue 11. septembril 2003. Kuna kostja on esitanud TsÜS § 143 toodud taotluse aegumise kohaldamiseks, on kohus seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas tuleb kohaldada aegumist."

Palun Tartu Ringkonnakohut jätta Tartu Maakohtu otsus jõusse, see tähendab kohaldada aegumist.
Seega vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Palun Tartu Ringkonnakohtusse kutsuda tunnistajana kohtuistungile kohale Tõnis Siim. Tõnis Siim oli 2000. aastal Q GSMi (Tele 2) klient. Tema operaator täitis lepingut punktuaalselt sulgedes väljahelistamisteenuse krediidipiiri täitumise korral.

Soovin kohtuvaidluse lahendamist kohtuistungil, kirjaliku menetlusega ei nõustu.


23. mai 2008



Lugupidamisega,
Rein ...

VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE

TARTU RINGKONNAKOHTULE Apellant: Elisa Eesti AS. Sõpruse pst. 145, Tallinn 13417. Registrikood 10178070

VASTUS Tartu Maakohtu 24.03.2008 otsuse peale ts-asjas nr. 2-07-5314


Vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 14.02.2008 määrusele ts-asjas nr. 2-07-5314 teatan kohtule järgmist.

1. Edasikaebeõiguse kõrgemalseisvale kohtule esimese astme kohtuotsuse peale sätestab EV PS prg. 24 lg. 5, millest tulenevalt apellatsioonkaebus on õigesti võetud menetlusse.

2. Ei pea kaebust õigeks. Apellatsioonkaebus on täielikult põhjendamatu ning üles ehitatud (faktiliselt) ebaõigetele väidetele. Esimese astme kohus on materiaalõigust kohaldanud õigesti. Kohus on õigesti leidnud, et asjas tuleb kohaldada aegumist.

3. P. 2 toodud seisukohta põhjendan järgnevalt:

3.1. Apellandi õiguslik põhjendus on üles ehitatud eksitavale väitele. Ap-kaebuse p. 3.3algul, read 1-2 seisab: ”Krediidipiir ei ole lepingus sisalduv lisateenus.”
Niiviisi väites on apellant läinud vastuollu asjas kõige suuremat tähtsust omava dokumendiga, mille hageja ise on Tartu Maakohtule esitanud. Selleks on Radiolinja Eesti AS liitumisleping nr. 0160726, sõlmitud 25.05.2000. Lepingu blanketil on lahter ERALDI TELLITAVAD LISATEENUSED. Selles on kirjas: “TASUTA+100 kr. kõneaega, kui on tasutud 3 kuu arved tähtaegselt.
KREDIIDIPIIR 800 kr.”
Niisiis liitumislepingus on selgelt ja üheselt mõistetavalt fikseeritud, et KREDIIDIPIIR ON ERALDI TELLITAV LISATEENUS. Kuid apellant on pidanud võimalikuks Tartu Ringkonnakohtule teatada, et krediidipiir EI OLE lepingus sisalduv lisateenus. Sellele ebaõigele väitele ongi apellant rajanud oma õiguslikud põhjendused.
Sama väidet sisuliselt põhjendav lause (p. 3.3, read 5-8) on sisult mitte-arusaadav: “Vastustaja pidi olema teadlik, et olukorras, kus väljahelistamisteenust kasutatakse limiiti ületavas osas, on reaalne, et teenuste edastamine peatatakse, kuid vastukaaluna puudus apellandil mobiilsideteenuse ajutiseks lõpetamiseks imperatiivne kohustus.” Tsiteeritud lausest ei ole väljaloetav mingisugunegi õiguslik argumentatsioon. Nõustun Tartu MK-ga: “Krediidipiiri sisseseadmine sellisel kujul, nagu seda on tehtud pooltevahelises lepingus, ei tohi kanda ainult teleteenuse osutaja huve.” Ja sealt edasi.

3.2. P. 3.3 on apellant püüdnud krediidipiiri mõistet defineerida: “Teadaolevalt tähendab krediit mingisugust etteantavat hüve ning krediidipiirangu sisseseadmisega kaitseb võlausaldaja oma positsiooni, vältimaks olukorda, kus ta peab tagama võlgnikule kindlaks määramata koguses ettemakstuta teenust.” Selle definitsiooniga ei ole võimalik nõustuda. Kuivõrd krediidipiir on lepingu kohaselt ERALDI TELLITAV LISATEENUS, tekib apellandi pakutud tõlgenduse korral küsimus, kes kellelt teenust tellis ja kes kellele teenust osutas. Kas Radiolinja AS tellis teenuse iseendalt ning osutas teenust iseendale?
Tartu MK on selles osas üldiselt aktsepteerinud minu poolt eelmenetluses toodud põhjendusi ning loomulikult nõustun Tartu MK-ga: “Krediidipiiri mõte kaoks kliendi jaoks ära, kui krediidipiiri ületamisel saaks piiramatus koguses teleteenust edasi kasutada. Sellisel juhul saavad kannatada eelkõige kliendi huvid, kes on seadnud piirangu sisse enda huvide kaitseks. Sellise piirangu aktsepteerimisega on teleteenuse osutajal kohustus jälgida, et krediidipiiri ületamisel ei ole võimalik enam suurema summa eest teenust edasi kasutada.”

3.3. Ap-kaebuse p. 3.4 on apellant püüdnud eristada vaidlusalaste mõistete tähendusi. Kuid need mõisted jäeti selgitamata lepingu sõlmimisel. Veelgi olulisem on, et mõistete sisu EI OLNUD VÕIMALIK TEADA SAADA KIRJALIKEST DOKUMENTIDEST. Nimelt liitumislepingu osaks olev GSM 256 KASUTAMISE EESKIRJAD ei ava kõnealuste mõistete sisu. Eeskirjade ÜLDOSAS p. 1.4 on küll olemas alajaotus “Kasutatavad mõisted”. Kuid vastupidiselt minu kui kliendi õigustatud ootusele ei olnud alajaotuses mõnede lepingus kasutatud mõistete sisu avatud. (Need ongi vaidlusalased mõisted.) Mõistete sisu avamise asemel tegeleb alajaotus 1.4 protseduuride kirjeldamisega: 1.4.5. SIM-kaardi avamine; 1.4.6. SIM-kaardi sulgemine; 1.4.7. Liitumislepingu sõlmimine; 1.4.8. Liitumislepingu jõustumine; 1.4.9. Liitumislepingu lõpetamine.
Niisiis mõisteid “krediidipiir” ja “kõnepiirang” EESKIRJADE p. 1.4. KASUTATAVAD MÕISTED selgitatud ei ole. Klient ei saanud MITTE KUSAGILT TEADA, kuidas opereerib Radiolinja AS nende mõistetega ning millise sisu on Radiolinja AS nendele 2 mõistele omistanud. Nõustun Tartu MK-ga: “Kostja ei pidanud teadma, et hageja ettevõte käsitleb krediidipiiri mõiste selle tavapärasest keelelisest tähendusest teises tähenduses.”

3.4. Käesoleva kohtuvaidluse üheks peapõhjuseks ongi see, et Radiolinja liitumislepingu vormi ning GSM 256 KASUTAMISE EESKIRJU ei ole võimalik pidada juriidiliselt ning vormiliselt korrektseteks. Näit. on lepingu ERALDI TELLITAVAD LISATEENUSED lahtris lisateenused ise (kõnede piirangud jm) trükitud niivõrd peenikeses kirjas, et neid ei olegi praktiliselt võimalik välja lugeda. Näib, et firma on olnud huvitatud maksimaalsel hulgal klientide värbamisest selleks vahendeid valimata. Mitte aga teenuste kvaliteetsest osutamisest ning juriidiliselt ning filoloogiliselt nõuetekohaste dokumentide väljalaskmisest.
Järelikult on firma ise vastutav nende poolt väidetud (mõistetele omistatud) väärtõlgenduste eest. Mingisugusest tahtlikust tegevusest kohustuse rikkumisel ei ole võimalik rääkida. Esimese astme kohus on õigesti kohaldanud aegumist. Apellandi vastupidine põhjendus 3.5 on sisult mittemidagiütlev.

Vastavalt ülaltoodule leian, et Tartu MK otsus on põhjendatud ja seaduslik ning ap-kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.


Rein ...

Tartus 5. mail 2008

Tartu Maakohtu otsus 24. III 2008

Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2008, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-5314 Tsiviilasi Elisa Mobiilsideteenused AS-i hagi Rein V... vastu 6 058,20krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: hageja Elisa Mobiilsideteenused AS (rk 10261411, asukoht Vilmsi 47, 10126 Tallinn)... kostja Rein V... Kohtuistungi toimumise aeg 11. märts 2008. Protokollija Jane Oidsalu.

RESOLUTSIOON
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173, 178, 436, 438, 452lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus otsustas:

1. Jätta rahuldamata Elisa Mobiilsideteenused AS-i hagi Rein V... vastu 6058,20krooni nõudes.

2. Kohaldada Elisa Mobiilsideteenused AS-i hagis Rein V... vastu aegumist.

3. Jätta manetluskulud Elisa Mobiilsideteenused AS-i kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotusekohta tehtud lahendi jõustumisest.

HAGEJA NÕUDED; KOSTJA VASTUVÄITED
12. veebruaril 2007 esitas Elisa Mobiilsideteenused AS hagi Tartu Maakohtusse Rein V... vastu 6 058,20 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale teleteenust vastavalt poolte vahel 25.05.2000. a. sõlmitud GSM 256 liitumiselepingule nr 0160726. Hageja esitas kostjale arved kogusummas 7 632,50krooni, millest kostjal on tasumata 3 029,60krooni. Lisaks on lepingus ette nähtud viivis 0,5% tasumata põhivõlast päevas. Hageja lähtub hea usus põhimõttest ja Eesti Vabariigi kohtupraktikast ning nõuab viivist summas 3 028,60krooni. Hageja leiab, et kostjal on kohustus tasuda 11.09.2000. a. esitatud arvealusel 3 028,60krooni. Hageja on vähendanud arvel esitatud summat 9703,20kroonilt 3 028,60kroonini.

Hageja leiab, et ei ole võimalik kohaldada TsÜS §146 lg-s 1 sätestatud aegumist, kuna kostja on rikkunudkohustust tahtlikult. Sellisel juhul tuleb kohaldada TsÜS §146 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaega, milleks on 10 aastat.

Hagiavalduses kostja hagiga ei nõustunud ja palus kohaldada aegumist. Kostja leiab, et tahtlikult kohustuse mittetäitmisest ei saa juttu olla, kuna hageja ise rikkus lepingut ning kahju tekkis hagejale selle tagajärjel. Kostja leiab, et liiutmislepingus on kokku lepitud kõnede krediidipiir 800krooni, mille täitumisel oli hageja kohustatud väljaminevad kõned sulgema.
Kostja seletab, et kaotas telefoni, mistõttu tarvitati tema sim-kaartipahatahtlikult, tekitades talle suure arve. Kostja toob välja, et ontasunud 800krooni, millega oli arvestanud igakuiselt kõik kõned tasutuks. Kostja leiab, et tal oli õiguspärane ootus, et krediidipiiri saabumisel või ületamisel sulgeb teleteenuse osutaja automaatselt väljahelistamisteenuse.

POOLTE VÄITED KOHTUS
11. märtsil 2008 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja oma nõudejuurde. Hageja lisas, et kuigi pooltevahelises lepingus oli seatud sissekrediidipiir 800,00 krooni, leiab hageja, et see ei kohustanud teleteenuseosutajat sulgema või piirama väljaminevaid kõnesid, kui krediidipiir onületatud. Krediidipiir on inimese enda kontrollsüsteem. Isik on isenõustunud temale pandud kõnede krediidipiiranguga, millest teda sellepiiri saabumisel teavitatakse. Hageja leiab, et teleteenuse osutajalepinguline kohustus on teavaitada krediidipiiri saabumisest, mitteväljaminevate kõnede sulgemine krediidipiiri saabumisel või ületamisel. Kohtuistungil jäi kostja varem toodud seisukohtade juurde ja paluskohaldada aegumist. Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja Tõnis S..., kes on erialaltpsühholoog. Tunnistaja rääkis, et on kostjaga vanad tuttavad. Tunnistajaütluse kohaselt sattus telefon kolmandate isikute kätte, mille pealetekkis kostjal kahtlus telefoni kuritarvitamise seisukohast. Tunnistajaoli kostjale rääkinud, et kui lepingus on olemas krediidiliimit, siislülitatakse telefon välja krediidilimiidi ületamisel. Kostja ei teavitanudka politseid ega palunud kaarti sulgeda, kuna krediidilimiidini oli ainult 200 või 300 krooni ning selle asjaga ei oleks politsei tegelenud.

Sellest lähtuvalt leiab kohus, et kuna hageja ei olnud õigustatud summale, mille maksmisest kostja keeldus, ei saa rääkida ka tahtlikust kohustusestkõrvale hoidumisest ega ka aegumistähtajast 10 aastat TsÜS §146 lg 1 ja VÕSRS §9 lg 1 ja lg 2 kohaselt aegus nõue 11. septembril 2003. Kuna kostja on esitanud TsÜS §143 toodud taotluse aegumise kohaldamiseks, on kohus seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas tuleb kohaldada aegumist, peab kohus vajalikuks märkida järgmist.

Pooltevahelise lepingu tingimustetõlgendamisel tuleb arvestada poolte tahet lepingu sõlmimise ajal. TsK§165 lg 1 sätestab, et leping loetakse sõlmituks, kui poolt vahel on saavutatud kokkulepe kõigis selle olulistes punktides. Vaieldamatult oli krediidipiiri kindlaks määramine hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguoluline punkt. Krediidipiiri sisseseadmisega avaldas kostja soovi piirataenda igakuiseid mobiilside kulutusi teatud summaga. Kuna hageja ei seletanud lepingu sõlmimisel täpsemalt, mida kujutab endast nende poolt pakutav krediidipiir, eeldas kostja, et pakutava teenuse tulemusena ei ole tal võimalik kulutada kuus mobiilside teenuse peale rohkem kuikrediidipiiris märgitud summa. Kohus leiab, et kostja oli sellisele ootusele õigustatud. Krediidipiiri täpsemalt lahti seletamata jätmisel hageja poolt tuli kostjal lähtuda mõistliku tarbija poolt"krediidipiirile" antavast definitsioonist. Krediidipiiri võib mõista kui tarbijale antud võimalust tarbida teenust teatud summa piires. Kostja ei pidanud teadma, et hageja ettevõte käsitleb krediidipiiri mõiste selle tavapärasest keelelisest kasutusest teises tähenduses. Seetõttu omas kostja õigustatud ootust, et krediidipiiri ületamisel suletakse tema käsutuses oleva SIM-kaardi väljaminevad kõned.

KOHTU SEISUKOHT
VÕSRS §9 lg 1 sätestab, et Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduses ning Võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse või Võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduses või Võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kuna arve esitati kostjale 11.09.200. a., siis kuulub kohaldamisele TsÜS-is sätestatud aegumine.
Poolte vahel on vaidlus, kas kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult või mitte ja kas seetõttu on aegumistähtaeg kolm aastat või kümme aastat. Hageja on 25. juulil 2007 esitanud kohtule täiendava seisukoha, milles toob välja Tallinna Ringkonnakohtu lahendi tsiviilasjas 2-06-25741, kus kohus on väljendanud järgnevat seisukohta: Arvete mittetasumist ei saa lugeda automaatselt tahtlikuks tegevuseks. Tahtluse tuvastamiseks peab hageja tõendama, et kostja kavatsused olid suunatud tagajärjele, mille kohaselt jääksid hagejal saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad. Hageja leiab, et krediidilimiidi olemasolu lepingus ei kohustanud hagejat väljahelistamisteenust sulgema, mistõttu kostja tahtlikult suunas oma tegevuse sellele, et hageja ei saaks lepingust tulenevat tasu.
Kohus eelneva käsitlusega ei nõustu. Krediidipiiri sisseseadmine sellisel kujul, nagu seda on tehtud pooltevahelises lepingus, ei tohi kanda ainult teleteenuse osutaja huve. Krediidipiiri sisseseadmisega seab klient endale piiri, millises osas ta soovib või on suuteline vastu võtma teleteenust. Kliendil on õiguspärane ootus, et krediidilimiidi ületamisel suletakse tema väljahelistamise teenus, kuna klient on ületanud temale etteantud krediidipiiri. Krediidipiiri mõte kaoks kliendi jaoks ära, kuikrediidipiiri ületamisel saaks piiramatus koguses teleteenust edasi kasutada. Sellisel juhul saavad kannatada eelkõige kliendi huvid, kes on seadnud piirangu sisse enda huvide kaitseks. Sellise piirangu aktsepteerimisega on teleteenuse osutajal kohustus jälgida, et krediidipiiri ületamisel ei ole võimalik enam suurema summa eest teenustedasi kasutada.

Arvestades eeltoodut, jätab kohus rahuldamata Elisa Teleteenuste AS-i hagi Rein V... vastu 6 058,20 krooni nõudes.

Tulenevalt TsMS §162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud hageja.

Kohtunik Peet Teidearu

Tartu Maakohus