Elisa 4G säästupakett on konkurentsitult kehv

Eksperdid: Elisa odavad nutipaketid on kõige kehvemad

Kuku-raadio tehnoloogiasaate «Digitund» saatejuhid Henrik Roonemaa ja Hans Lõugas võrdlesid Eesti mobiilioperaatorite 4G-pakette ja leidsid, et kõige soodsamates Elisa nutipakettides jäi allalaadimiskiirus sarnaseks, nagu oli varem 3G puhul. Roonemaa sõnul saab näiteks 300 megabaiti, mis on kõige odavama paketi andmesidemaht, väga kiiresti täis.

Henrik Roonemaa:

«Tundub, et Elisas võeti vastu otsus, et nemad odavate pakettide pärast vaeva ei viitsi näha.»

Kas Elisa uute pakettide mahupiirangute tõttu kliente kaotama hakkab, selles eksperdid kahtlevad: enamus teenuse tarbijaid ei saa mahuerinevusest aru. Tõenäoliselt hakatakse mahupiirangute täitumisel klientidele soovitama kallimat paketti.

Peale Elisa on 4G nutipakettidele seadnud piirangu ka EMT, ainult Tele-2 paketid on jäänud kiiruse poolest piiramatuks.

Nutipekettide võrdlustabeli vaatamiseks vajuta siia.

Elisa sooritab reklaamipettusi. Jälle!

Meelituskõned Elisalt

Jüripäeva ennelõunal helistas mulle EMT-võrku numbrilt 6849758 keegi, kes tutvustas ennast Margitina Elisast. Tundis huvi, kas mul on nutitelefon ja palju mul kulub kuus. Rääkis—vestles kaua aega, pakkus kuuks 17 tundi kõneaega kõikidesse võrkudesse 2€ eest, hinna sees ka võimalus saata 100 sõnumit. Arvas, et ma ikka kindlasti peaksin liituma nendega.

Elisa/Radiolinja helistas Tallinnast pühapäeval Puhja pensionära MS-ile ja pakkus 10 tundi kõneaega 1 kuuks üheainsa euro eest!

Mis siis juhtub, kui Elisat usud?
Siit näeme kasumlikkust. Ühe eurosendi eest saab kõneaega kõvasti üle 5 minuti ehk kõneminut maksaks vanas vääringus alla 3 kroonisendi. Kas see soodus elu pärast lepingut ka nii ilus paistab, ei usu. Sest suuline leping nagu suuline reklaamgi pole kärbsemustagi väärt. Sama tõestab ka järgmine lugu.


Segadus, segadus, segadus ja...
Lõputu jama meelitaja Elisaga. Üks samuti maal elav pere muutis paketti, mida Elisa/Radiolinjast telefonitsi pakuti ja millega nad mõtlematult nõustusid.

Lugu sai alguse, kui Elisa pakkus kliendile telefonitsi uut paketti, mis sisaldas 4G-internetti. Pereema ütles kõne peale, et mõtleb veel, sest paketi saamiseks oleks tulnud sõita esindusse ning anda nõusoleku kohta allkiri. Poja väitel võeti pärast järelemõtlemist Elisaga ühendust ning anti teada, et uut paketti nad siiski ei soovi. Elisa aga aktiveeris kohe kõne järel uue paketi ja väidab tagantjärele, et paketivahetuseks ei tulegi sõlmida allkirjastatud lepingut, piisab Elisa ja kliendi suulisest kokkuleppest. See tähendab telefonijutu käigus!


Suulise lepingu lõks

Nii sattus klient lõksu, kus lepingut saab sõlmida küll telefonitsi, aga sellest taganeda sama lihtsalt enam mitte. Perepoeg ütles, et Elisasse helistasid nad kümne minuti pärast veel korra ning sealt öeldi, et teave antakse õigele inimesel edasi ning pakett muudetakse tagasi.

Nüüd väidab Elisa hoopis, et paketti saab tagasi vahetada klient ise või teine inimene tema eest ja sedagi ainult sel juhul, kui tal on kas notariaalselt kinnitatud volitus, kliendi poolt eelnevalt digitaalselt allkirjastatud ja Elisale saadetud volitus või on klient andnud täisvolitused kasutajale Elisa iseteenindusbüroos. Kliendi pereliikmete sõnul helistasid nad Elisasse paari nädala jooksul veel mitu korda. Alles pärast kümnendat kõnet vastas naisterahvas kinnitusega, et nüüd on pakett eemaldatud. Perepoeg helistas enda sõnul iga päev uuesti ning igal korral tuli seletada uuesti ka olukorda.

Teave on kogunenud isiklikest ja tuttavate kogemustest, samuti PM Tarbijast-24 29. aprillil 2015

Elisa pani toime reklaamipettuse

Kohus: klient võib tähtajalisest lepingust teatud juhul loobuda

Tartu maakohus otsustas juba 2013. aastal, et kui ettevõte ei suuda reklaamitud mobiilse internetiteenuse paketi kiiruseid kliendile pakkuda, on kliendil õigus tähtajalisest lepingust loobuda. Tarbija-24 on saanud kaebuseid sideettevõtete klientidelt – soetatud on mobiilse internetiteenuse pakett, mille kiirused ei vasta inimese elukohas reklaamitule. Ent lepingut ei tohi lõpetada enne tähtaega. Sarnase juhtumi kohta tegi otsuse Tartu maakohus mais 2013 Elisa Eesti AS kahjuks.

Klient sõlmis Elisaga 23. detsembril 2011 liitumislepingu sideteenuse paketi Mint Extra Strong kasutamiseks. Elisa reklaamis paketti piiramata allalaadimiskiiruse, piiramata üleslaadimiskiiruse ja piiramata andmemahuga. Kuivõrd Mint Strong paketil oli allalaadimiskiirus kuni 7Mbit/s ja üleslaadimiskiirus kuni 2Mbit/s, siis eeldas tarbija, et Extra Strong paketiga on kiirused veelgi suuremad. 28. detsembril 2011 sõlmiti liitumislepingu lisana ka soodushinnaga vara müügileping. Klient sai 625 eurot maksva sülearvuti 300 euro eest. Tingimuseks oli, et inimene on Elisa klient kaks aastat pärast vara ostmist. Kui klient lõpetab lepingu varem, siis on lepingu järgi Elisal õigus nõuda käsitlustasu 450 eurot, mis on võrdne vara laoväärtusega.

Järgmise aasta mais aga kurtis klient tarbijakaitseametile, et ei ole Elisalt saanud lubatud teenust – m-internetti allalaadimiskiirusega üle 7Mbit/s. Tarbijakaebuste komisjon otsustas, et kliendil on õigus leping üles öelda ilma käsitlustasu maksmata. Elisa sellega ei nõustnud. Elisa kinnitusel ei saa mobiilse interneti puhul rääkida sama stabiilsest interneti kiirusest kui seda pakub püsiühendus. Elisa kinnitas, et lähtub teenuse pakkumisel parima soorituse põhimõttest, märkides ära üksnes võimaliku maksimaalse üles- ja allalaadimiskiiruse. Kliendi sõnul tagab pakett keskmise allalaadimiskiiruse 0,2-0,7Mbit/s, mis ei vasta kaugeltki teenuspaketi tingimustele. Elisa tõi maksimaalsete kõrvale keskmised kiirused.

Kohtus ei vaidlustanud Elisa väidet, et tegelik kiirus oli kliendi jaoks 0,2-0,7 Mbit/s. Tartu maakohus nõustus kliendiga, et andmeside kiirus on mobiilse internetiteenuse paketi valimisel oluline asjaolu.

Lisaks leidis kohus, et Elisa käsitlustasu väljamõistmise nõue on üleüldse tühine. Võlaõigusseadus sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kui lepingus on tingimus, mis kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, siis on see tühine.

Näiteks, Elisa lepingu järgi pidi vaid klient tasu maksma, kui ta ei täida oma kohustusi. Kui aga Elisa kohustusi ei täida, siis ei pea Elisa mingit hüvitist maksma. Kuna käsitlustasu maksmise kokkulepe oli kohtu hinnangul tühine, siis ei olnud Elisal alust nõuda kliendilt 450 euro tasumist. Ja nii ongi.