21.4.14

Kuidas Elisa üritas Mariat lolliks teha


Elisa kirjutas lepingusse ühe suurusega kuutasu ning nõudis kliendilt kaks korda suuremat ega tunnistanud oma putukatest enne ajakirjanduse sekkumist.

Maria sõlmis möödunud aasta jaanuaris Elisaga liitumislepingu ja valis väga lihtsa ja lisadeta paketi: kuutasu on 5€, selle sees 800 minutit kõneaega ja SMS-id!

Terve läinud aasta saigi Maria iga kuu viieeuroseid arveid. Selle aasta alguses aga üllatas Elisa Mariat topeltsuure arvega, nõudes igakuise püsitasuna 10€.

Maria üllatus ja küsis, milles asi: „Mulle öeldi, et terve eelmise aasta olnud mul mingi soodustus, mis nüüd läbi sai. Aga mulle ei räägitud liitumisel mingist soodustusest. Oli vaid juttu viieeurosest püsitasust.”

Tema sõnadele vastab ka Elisaga liitumise leping, milles on selgelt kirjas, et kuutasu on viis eurot. Soodustusist ei silpigi.

Maria otsustas Elisa kahekordse hinnatõusu vastu protestida. Asi oli põhimõttes. Ta saatis Elisale kirja, milles osutas, et lepingus on kuutasuna kirjas viis, mitte kümme eurot. Ja sai viisaka vastuse, mis lepingus must valgel kirjas olevast hoolimata väitis, et tegu oli ajutise soodustusega ja hinnatõus tähendas üleminekut tavahinnale.

Maria ei jätnud jonni ja saatis lepingutingimusile viitava uue kirja, millele vastust ei tulnud. Abi sai alles ajakirjanduse sekkumisest.

Allikas Ekspressgrupi 21. aprilli 2014 artikkel EPL-is (Tln)

15.4.14

Suur tükk ja lõhkise suuga Elisa

Elisa endine klient Janar Siniväli rääkis oma loo

Elisa ahnusel pole piire. Elisa teatas mullu detsembri alguses, et hakkab sellest aastast küsima e-arve eest 60 eurosenti kuus. Siniväli lõi seepeale Facebooki grupi «Kui e-arve läheb tasuliseks, loobun Elisa teenustest». Loetud päevadega liitus grupiga sadu inimesi, kes sama meelt olid.

«Meie sõnum Elisale oli lihtne – unustagu see lollus e-arve tasu kohta ära ja lähme sõpradena edasi. Mulle hakkas aga kiirelt silma, et väga paljudel Elisa klientidel olid tähtajalised lepingud, mida nad leppetrahvi peljates lõpetada ei söendanud, kuigi oleksid soovinud. Nii minu õiglustunne kui tarbijakaitseameti seisukoht ütlesid selgelt, et kui teenusepakkuja on hinnapoliitikat muudab, võib klient teenusest ilma karistust kartmata loobuda.»

Ta läks 2. jaanuaril, kui e-arve tasuliseks muutus, Elisa esindusse. «Nagu arvata oli, üritati mind ümber veenda argumendiga, et lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest saavad nad minult lepingu järgi sisse nõuda 50 eurot käsitlustasu, mis tuleb mulle kokkuvõttes kallim. Kui viitasin kliendi õigusele leping tingimuste muutumisel ilma trahvideta lõpetada, vastati mulle, et neil on juristidega kõik korrektselt paika pandud.»

Veebruaris sai ta e-posti teel arve, kus oli muuhulgas kirjas 50-eurone käsitlustasu lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Kuna Siniväli ei olnud alla andnud, saatis ta Elisale avalduse, kus palus käsitlustasu arvelt eemaldada. Ent Elisa keeldus sellest.

Tarbijakaitseameti abiga vahetas Siniväli Elisa juristidega nii mõnegi kirja. Elisa väitis, et kliendil on tõesti õigus leping hinnakirja muutuse tõttu ilma leppetrahvita lõpetada, kuid nemad määrasid mulle ju hoopis käsitlustasu, mis ei olevat sama mis leppetrahv. Tarbijakaitseamet lükkas selle tõlgenduse ümber, sest nõudel olid olemas selged leppetrahvi tunnused. Siniväli sõnul oli Elisa viimaseks trumbiks väide, et lepingu trahvivabaks lõpetamiseks oleks ta pidanud lepingu lõpetama ühe kuu jooksul pärast seda, kui nad e-arve tasust avalikkust teavitasid ehk siis hiljemalt 1. jaanuaril.

«Kuna mina tegin seda päev hiljem, siis Elisa tüüptingimuste järgi olin justkui uue hinnakirjaga nõus ning poleks enam lepingut ilma trahvita lõpetada saanud. Õnneks aga andsid mulle paar juristi soovituse, et võiksin tsiviilseadustiku üldossa piiluda. Nimelt oli seal kirjas, et kui tahteavalduse tähtaeg langeb riigipühale, loetakse tähtajaks sellele järgnev päev. Sellele seadusesättele tuginedes sain kinnitust, et 2. jaanuaril oli veel täiesti õige aeg oma leping lõpetada ja esitasingi tarbijakaitseametile avalduse menetluse jätkamiseks.»

Aprilli algul sai Siniväli ja Elisa esindaja kutse tarbijakaebuste komisjoni istungile. Ent vaid pool päeva pärast kutse saamist saatis Elisa välja lakoonilise teate, et nad on otsustanud Sinivälja nõude rahuldada ja tagastada talle 50€ käsitlustasu. Seega jäi istung ära ja õhtuks oli raha Sinivälja arvel.

«Ebaõiglusele tuleb vastu hakata viivitamatult. Kui keegi saab oma abikaasalt esimese tohlaka, siis ei ole oluline, et see väga valus ei olnud, sest tegemist on eelkõige pretsedendiga. Kui keegi saab oma äripartnerilt petta, siis pole oluline, kui suures summas, sest see on samuti eelkõige pretsedent. Ja kui me taolistele pretsedentidele resoluutselt ei reageeri, siis annab see vastaspoolele sõnumi, et meiega tohibki edaspidi niimoodi käituda. Kas me tahaksime kõigi oma teenusepakkujate e-arvete eest tulevikus maksma hakata? Ei taha ju – sellepärast ongi vaja esimene vares teistele hoiatuseks teiba otsa riputada.

Ja teine oluline asi – meie iidse talupojatarkusega on alati käinud käsikäes mingi hirm sakste ees – olgu nendeks saksteks siis mõisnikud, nomenklatuur või suurfirmad. Ka käesolev juhtum näitas mulle, et inimesed siiski kardavad suurfirmasid, justkui nood suudaksid iga seaduse pahupidi väänata. Kuid tegelikult oli suurfirma taktikaks peamiselt bluff ja lootus, et inimene lööb kartma ning loobub.»

5.4.14

Elisa alatu reklaamitrikk

Elisa eksitas kliente
Tarbijakaitse sekkus Elisa reklaami. Elisa teatas Zeni kodulehel olnud reklaamuudises, et Zen naudib Tallinnas kiireimat mobiilset internetti. Tarbijakaitseameti hinnangul võis see tarbijaid eksitada ja nii palus amet uudise sisu muuta või selle üldse maha võtta.

Mõned nädalad tagasi pöördus Tarbija-24 poole pahane klient, kes tahtis teisigi teavitada Elisa järjekordsest alatust reklaamitrikist. Nimelt oli Zeni kodulehel üleval uudis, et Zen naudib kiireimat internetti, kus mainitakse kiiruseid kuni 22Mb. Lähemal uurimisel avastas lugeja, et sellest pole Zeni kõnekaardi omanikele mingit kasu, kuna Zenil on kiirusepiirang kuni 1Mb sekundis.

Amet uuris
reklaamuudises esitatud väiteid ning leidis, et Zen kõnekaardi olemasolevale või tulevasele kliendile võib jääda ekslik mulje Zen kõnekaardiga saavutatavast võimalikust tippkiirusest. «Kuna teadaolevalt on kõikide Zeni netipiletite puhul interneti kiiruseks kuni 1mbit/s., siis uudises kajastuv lause «Zeni kliendid kasutavad mobiilset internetti aga just Elisa võrgus ehk neil on võimalus nautida Tallinnas kõige kiiremat ja parimat mobiilset internetti» ja tekstiosa «Elisa võrgus jõudsid tippkiirused kuni 22 megabitini sekundis» koosmõjus, võivad tarbijaid eksitada,» selgitas ameti turismi- ja reklaamitalituse juhataja Katrin Malm. «Leidsime, et selliselt sõltumatu uuringutulemuse kajastamine ei ole õigustatud ning palusime veebilehel sisse viia vajalikud muudatused (eemaldades eksitav kujutlus nagu võiks Zen kõnekaardiga saavutada maksimaalse võimaliku tippkiiruse Elisa võrgus) või eemaldada uudis tervikuna Zen kõnekaardi uudisvoost, mida Elisa ka tegi,» lisas Malm.

Allikas: Piret Lakson 4. 4. 2014 URL: http://tarbija24.postimees.ee/2750848/tarbijakaitse-sekkus-elisa-reklaami

1.4.14

Elisa petab jälle. Nüüd siis kõige väetimaid!

Va Elisa röövib eakaid
Tarbija-24 lugeja on pahane, et Elisa küsib pensionäridelt röövellikku andmeside-hinda. Lisaks ärritab teda, et Elisa ei vaevunud eakaid tasulisest e-arvest tevitama:

«Elisa kohaldab oma Seeniorpaketis, mis on mõeldud ühiskonna kõige vaesemale kihile – pensionäridele – röövellikku andmeside hinda 2,28€/MB. Kõlab uskumatult, aga nii see on!»

Olgu lisatud, et isegi võõrriigis viibides, st rahvusvahelises rändluses viibides, ei ole andmesidetasu rohkem kui 0,54€/MB. Elisa andmesidetasu seenioridele on Eestis ligi 420% kõrgem kui rändluses! Seega, kui näiteks pojapoeg kingib vanaemale nutitelefoni, siis võib juhtuda, et vanur peab maksma hingehinda teenuste eest, mida ta oma teada ei tarbinudki, näiteks mobiiliekraani isevärskenduv ilmateade jne, sest need jooksevad nutitelefonis vaikimisi.

Elisa piiar Raiski selgitas, et nende üheeurose kuutasuga pakett on suunatud just seenioreile. 

Tasuline e-arve
Teiseks vihastas lugejat avastus, et Elisa küsib e-mailile saadetud arve eest 60 eurosenti. Kusjuures mitte ühelgi arvel pole märget selle kohta, et Elisa muutis oma arveldustasusid. Kui seenior pole piisavalt taibukas, et hakata oma arvelt kõne väljavõtet uurima, ei saagi ta teada, et tema arvele on 60 senti otsa lükatud. Elisa väidab, et oma veebilehe uudiste rubriigis on see kirjas, aga reeglina seeniorid ei käi veebist uurimas, kas on jälle midagi muudetud. Piiar Raiski sõnul said kõik kliendid, kellel muutus arve kanali eest küsitav tasu, selle kohta arvel eraldi personaalse teavituse ning selgituse, kuidas soovi korral muuta arvelähetuskanalit.

Allikas: Tarbija-24; http://tarbija24.postimees.ee/2747502/vihane-klient-elisa-roovib-eakaid