Just tänasel päeval, kui sellest täpipealt 35 aastat minevikku suunas tagasi lugeda, valmistasid eesti elektroonikute eliiti ja n-ö vabariigi ratsionaliseerijateperre kuuluvad visionäärid Vello Pae ja Jüri Pundar Maarjamaa ja ülima tõenäosusega ka kogu Euraasia esimese taskutelefoni toimiva elektriskeemi.
Et see juhtus vene ajal, läks paar aastat ja rohkem kui kuus kuud enne, kui sideasjandust revolutsioneeriv mõte murdis poolpõrandaaluse meistritoa hämarusest idanaabri okupandi valgus(tus)kartliku tsensuuri alusesse (nn Eesti NSV) ametlikku trükiajakirjandusse.
Eesti Nokia!
See teedrajav leiutis, mille võimaluste ja tähenduse põhjalikuma kirjelduse nende meeste oma kaasaegsel moel leiate lahkesti allpool, oli sõna kõige otsesemas mõttes juba valmis taskutelefon (nutitelefon, mobiiltelefon, mobiil, mobla jne) ning seda ka meie praeguse, XXI sajandi käsituse tasemel, nüüdseks juba kõigile kättesaadava tarbeeseme tähenduses, täpselt nõnda kui me ise taskutelefoni teame, tunneme ja kasutame just täna, praegusaja igapäevaelus.
Ka Pae&Puntra Taskutelefon polnud suitsupakist suurem...
... ja mahtus vabalt nii teismelise kui täiskasvanu, isegi iga naise pihku, mehe kämblast rääkimata... Jne. Jms...
Ainus detail - muidugi oluline, aga ikkagi - pisiasi, mida eesti leidurid ette näha ei suutnud, oli SIM-kaart. See tähendab pisike ID- ja mäluskeem e SIM-kaart, so iga telefoniomaniku poolt soovi korral vabalt eemaldatav ja samavõrra sobilikult paigutatav ka kõigisse teistesse taskutelefonidesse, mis teatavasti võimaldab telefonioperaatori abonendi numbri lahtisidumist konkreetsest telefonist. Selle asemel tuli Pae&Puntra miniatuurset telefoniaparaati kindlale numbrile aga eelhäälestada (mida pidid teostama sidevahendite spetsialiseeritud remonditöökojad).
Nii või naa, aga igal juhul võime täna, 35 aastat hiljem nentida puhtaima rahulduse tundega:
Skype'i ajastul ei ole eesti leiutajate fantastiline ettenägelikkus ega tulevikku lähendav tõemeel ammu enam teab mis imestamist väärtSamuti nagu ei tarvitse imestada sovetliku plaanimajanduse rakendusvõimetuse üle, mis rahvamajanduse määras igat pidi nurjumisele, seda enam oma suutmatuses niivõrd perspektiivikaid leiutusi ellu viia, nagu seda oleks võinud olla eesti oma Nokia - jooksvast ajast pikalt ette tõttav taskutelefon.
Niisiis, sotsialismi viljakates tingimustes ulatus teave suurest leidusest tollase Eesti kõige progressimeelsemasse päevalehte Edasi, Herilane! Aga sinnagi küll alles sügisel 1976.
Siin saagu taasavaldatud selle populaarteadusliku artikli autentne valguskoopia. Head lugemist!
Ajaloolise teksti lugemiseks klõpsa palun pilti!
No comments:
Post a Comment