Eesti Pank: Elisa selgitused teenustasu tõusule eksitavad — Elisal pole alust põhjendada SEPA-ga e-arve tasu küsimist
Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk teatab: «Keskpanga seisukohast on firmadel õigus küsida klientidelt teenuste eest tasu, kuid e-arve ja SEPA on erinevad asjad.»
Rääsk selgitas, et SEPA tähendab ühtset euromaksete piirkonda, mille eesmärk on see, et Euroopas saaks inimene ja ettevõte hakkama ühe pangakaardi ja pangakontoga. SEPA mõte on teha Euroopas pangateenuste kasutamine mugavamaks ehk makseid peaks euroalal eri riikides olema sama lihtne teha kui kasutada euro sularaha. SEPA kohustab muutma tavalisi maksekorraldusi ja otsekorraldusi Euroopas ühtsetele tingimustele vastavaks ehk siis võtma pikema IBANi kontonumbri kasutusele. E-arve püsimakse teenus on Rääski sõnul aga Eesti kommertspankade initsiatiivil turule toodav riigisisene teenus, mis asendab klientide jaoks senise otsekorralduse. «SEPA otsekorraldust hakkavad kommertspangad eeldatavasti pakkuma tulevikus, kui pangakliendid seda soovivad.»
Elisa kavatseb järgmisest aastast küsida kliendilt tasu e-arve püsimakse kasutamise eest, mis on sisuliselt praegune otsekorraldus. Elisa tegi ja teeb kulutusi, et pakkuda klientidele praegu otsekorraldusega arve maksmise võimalust ning samuti peab Elisa tegema kulutusi e-arvete esitamiseks. Kliendid peavad hindama, kas nad on nõus seni tasuta pakutud teenuse eest maksma või otsivad nad alternatiive.
Rääsk jätkas: «Elisa on avalikkust eksitanud väitega, et SEPA toob ettevõtetele kaasa täiendavaid kulutusi, kuna euromaksete piirkonnas ühtlustatakse piiriüleste ja riigisiseste maksete teenustasud.
Eesti Pank tuletab meelde, et euroalal on piiriülesed ja riigisisesed maksed sama hinnaga ja et Eesti liitus euroalaga aastast 2011.
Praeguseks on Eesti ettevõtted ja eraisikud säästnud piiriülestelt euromaksetelt seetõttu üle 20 miljoni euro.
Allikas: 4.12.2013 Tarbija-24
Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk teatab: «Keskpanga seisukohast on firmadel õigus küsida klientidelt teenuste eest tasu, kuid e-arve ja SEPA on erinevad asjad.»
Rääsk selgitas, et SEPA tähendab ühtset euromaksete piirkonda, mille eesmärk on see, et Euroopas saaks inimene ja ettevõte hakkama ühe pangakaardi ja pangakontoga. SEPA mõte on teha Euroopas pangateenuste kasutamine mugavamaks ehk makseid peaks euroalal eri riikides olema sama lihtne teha kui kasutada euro sularaha. SEPA kohustab muutma tavalisi maksekorraldusi ja otsekorraldusi Euroopas ühtsetele tingimustele vastavaks ehk siis võtma pikema IBANi kontonumbri kasutusele. E-arve püsimakse teenus on Rääski sõnul aga Eesti kommertspankade initsiatiivil turule toodav riigisisene teenus, mis asendab klientide jaoks senise otsekorralduse. «SEPA otsekorraldust hakkavad kommertspangad eeldatavasti pakkuma tulevikus, kui pangakliendid seda soovivad.»
Elisa kavatseb järgmisest aastast küsida kliendilt tasu e-arve püsimakse kasutamise eest, mis on sisuliselt praegune otsekorraldus. Elisa tegi ja teeb kulutusi, et pakkuda klientidele praegu otsekorraldusega arve maksmise võimalust ning samuti peab Elisa tegema kulutusi e-arvete esitamiseks. Kliendid peavad hindama, kas nad on nõus seni tasuta pakutud teenuse eest maksma või otsivad nad alternatiive.
Rääsk jätkas: «Elisa on avalikkust eksitanud väitega, et SEPA toob ettevõtetele kaasa täiendavaid kulutusi, kuna euromaksete piirkonnas ühtlustatakse piiriüleste ja riigisiseste maksete teenustasud.
Eesti Pank tuletab meelde, et euroalal on piiriülesed ja riigisisesed maksed sama hinnaga ja et Eesti liitus euroalaga aastast 2011.
Praeguseks on Eesti ettevõtted ja eraisikud säästnud piiriülestelt euromaksetelt seetõttu üle 20 miljoni euro.
Allikas: 4.12.2013 Tarbija-24
No comments:
Post a Comment