TSIVIILASJA JÄTK TARTU RINGKONNAKOHTUS

Tartu Ringkonnakohtule


Täiendav vastus Elisa Eesti ASi apellatsioonkaebusele Tartu Maakohtu 24.03.2008 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-075314


25. mail 2000 sõlmisin Tartus Radiolinja Eesti ASi (Elisa Eesti AS) esinduses klienditeenindaja Toomas Teder'iga Radiolinja Eesti AS Liitumislepingu nr 0160726.
Radiolinja Eesti AS (Elisa Eesti AS) esindajaga vormistasime kirjalikult krediidipiiriks 800 krooni (vt Liitumisleping nr 0160726 "eraldi tellitavad lisateenused" peatükk).

Punktis 3.4. ütleb apellant: "Kõnepiirangut tuleb selgelt ja üheselt eristada krediidipiirist". Niisuguse väitega kostja nõustub, sest "kõnede piirangud" nii nagu on trükitud Liitumisblanketil nr 0160726, tähistab tavamõistes eelkõige kõnede piirangut kas iga kõne puhul eraldi või näiteks teatud tasulistele erinumbritele vms. Krediidipiir tähendab ikkagi ja eelkõige rahalist piirangut, mis antud juhul oli väga konkreetselt lepingus ka väljendatud suurelt ja rõhutatult käsitsi väljakirjutatuna 800 krooni. Samuti on apellant jätnud defineerimata või vähemalt seletamata mõistete "kõnepiirang" ja "kõnede piirang" ning “kõnede piirangud” tähendused, mõistete erinevused või sarnasused. Kui nii olulist lepingupunkti väljendatakse sõna(de)ga, mis ei ava mõiste sisu, eriti selle rahalist poolt, siis pidanuks selle mõiste seletus olema täpsustatult samas kastis või siis otsese viitega lisa(de)le, kus see oleks lahti kirjutatud. Sõnapaar "kõnede piirangud" on liitumisblanketil, sõnad “kõnede piirang” ja "kõnepiirang" on apellant võtnud kasutusele apellatsioonkaebuses. Samas punktis 3.4. väidab apellant "teadaolevalt tähendab krediit mingisugust etteantavat hüve ning krediidipiirangu sisseseadmisega kaitseb võlausaldaja oma positsiooni". Kuna krediidipiir on kirjutatud lahtrisse "eraldi tellitavad lisateenused", siis ei tähenda see mitte võlausaldaja erilist kliendiülest privileegi, vaid hoopiski tähistab lisateenust, mida mobiilifirma on kohustatud täitma ja mis kujutab endast kahepoolset (pooltevahelist) lepingut, kus üks pool (klient) on kohustatud vastavalt selle summa suuruses maksma ja teine pool (teenuse pakkuja) selle summa ulatuses teenust osutama ning lepingust kinni pidama nii, et selle summani jõudmisel lisateenuste kasti kirjutatud teenust ka reaalselt täidetakse piirangu kehtestamise näol.

Eraldi tellitavate lisateenuste peatükis on hulk väiksemaid kastikesi, kus ühe juurde on trükitud kribukrabu kirjas "kõnede piirangud". Kuna mina olin huvitatud igakuisest rahalisest piiramisest, mitte aga kõnede piiramisest teatud numbritele vms, siis rahuldusin täielikult rubriigis "eraldi tellitavad lisateenused" klienditeenindaja poolt käsitsi ja suurelt kirjutatud summaga "krediidipiir 800 krooni".

Juulis või augustis 2000 laenas Nikolai Saveljev (isik on seotud Valga linnaga, praegu umbes 40-aastane) minult lühiajaliseks kasutamiseks telefoni. Selleks ajaks ei olnud krediidipiirist 800 krooni enam palju puudu, oletan, et mõnisada krooni. Nikolai Saveljev omakorda andis telefoni kasutada ka Margus Jänesele. Nikolai Saveljev osutus suliks, ta ei ole mulle tänaseni telefoni tagastanud. Ma ei tea, kellele ja kui palju nii tema kui Margus Jänes helistasid.

Arutasin juhtumit Tõnis Siim'uga. Tema oli enam-vähem samal ajal sõlminud liitumislepingu Q GSMiga (Tele 2). Tõnis Siim oli vormistanud minust väiksema krediidipiiri (200 ja 300 krooni). Q GSM täitis lepingut punktuaalselt, nii kui täitus kokkuleppeline krediidipiir, väljahelistamisvõimalus sulgus kohe.
Otsustasime, et ei hakka politseid selle sulitembu pärast tülitama, kuna lepingus oli krediidipiir, milleni oli jäänud veel umbes kahesaja krooni eest kõneaega. Jäin ilma tolle aja kohta hinnalisest telefonist koos laadijaga. Olin valmis kahju kandma ja Radiolinjale (Elisale) kokkuleppelise maksimaalse summa (krediidipiir) 800 krooni tasuma. Kui selgus, et Radiolinja polnud krediidi-piirist (800 krooni) kinni pidanud ja minu postkasti tuli arve 2000 krooni millegagi, läksin samal päeval otsekohe isiklikult Radiolinja kontorisse sellesama klienditeenindaja Toomas Tederi juurde, kellega olin maikuus sõlminud liitumislepingu. Pahandasin klienditeenindajaga, miks ei lülitatud väljahelistamist välja pärast 800 kroonini jõudmist. Toomas Teder ei teadnud põhjust, kehitas õlgu ja andis mõista, et olgu ma rahulik, nüüd lülitakse kohe välja. Seletasin ära, et minu telefon on sattunud kelmide kätte, kes seda kuritarvitavad ja kelle asukoht pole mulle teada. Tegelikult lülitati telefon välja alles pärast minu teistkordset pöördumist Toomas Tederi poole, kui summa oli jõudnud kümne tuhande lähedale. Minu arusaamise järgi saatis klienditeenindaja Toomas Teder arvuti teel käsu sulgemiseks peaoperaatorile, kuid mingisugustel põhjustel see käsklus ei andnud esimesel korral tulemust ja see õnnestus tal minu teise visiidi järel kaks nädalat hiljem, kui summa oli ca 9 800 EEKi.

Lisaks on Tartu Maakohtu kohtuotsuses kirjas: "TsÜS § 146 lg 1 ja VÕSRS § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt aegus nõue 11. septembril 2003. Kuna kostja on esitanud TsÜS § 143 toodud taotluse aegumise kohaldamiseks, on kohus seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas tuleb kohaldada aegumist."

Palun Tartu Ringkonnakohut jätta Tartu Maakohtu otsus jõusse, see tähendab kohaldada aegumist.
Seega vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Palun Tartu Ringkonnakohtusse kutsuda tunnistajana kohtuistungile kohale Tõnis Siim. Tõnis Siim oli 2000. aastal Q GSMi (Tele 2) klient. Tema operaator täitis lepingut punktuaalselt sulgedes väljahelistamisteenuse krediidipiiri täitumise korral.

Soovin kohtuvaidluse lahendamist kohtuistungil, kirjaliku menetlusega ei nõustu.


23. mai 2008



Lugupidamisega,
Rein ...