VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE

TARTU RINGKONNAKOHTULE Apellant: Elisa Eesti AS. Sõpruse pst. 145, Tallinn 13417. Registrikood 10178070

VASTUS Tartu Maakohtu 24.03.2008 otsuse peale ts-asjas nr. 2-07-5314


Vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 14.02.2008 määrusele ts-asjas nr. 2-07-5314 teatan kohtule järgmist.

1. Edasikaebeõiguse kõrgemalseisvale kohtule esimese astme kohtuotsuse peale sätestab EV PS prg. 24 lg. 5, millest tulenevalt apellatsioonkaebus on õigesti võetud menetlusse.

2. Ei pea kaebust õigeks. Apellatsioonkaebus on täielikult põhjendamatu ning üles ehitatud (faktiliselt) ebaõigetele väidetele. Esimese astme kohus on materiaalõigust kohaldanud õigesti. Kohus on õigesti leidnud, et asjas tuleb kohaldada aegumist.

3. P. 2 toodud seisukohta põhjendan järgnevalt:

3.1. Apellandi õiguslik põhjendus on üles ehitatud eksitavale väitele. Ap-kaebuse p. 3.3algul, read 1-2 seisab: ”Krediidipiir ei ole lepingus sisalduv lisateenus.”
Niiviisi väites on apellant läinud vastuollu asjas kõige suuremat tähtsust omava dokumendiga, mille hageja ise on Tartu Maakohtule esitanud. Selleks on Radiolinja Eesti AS liitumisleping nr. 0160726, sõlmitud 25.05.2000. Lepingu blanketil on lahter ERALDI TELLITAVAD LISATEENUSED. Selles on kirjas: “TASUTA+100 kr. kõneaega, kui on tasutud 3 kuu arved tähtaegselt.
KREDIIDIPIIR 800 kr.”
Niisiis liitumislepingus on selgelt ja üheselt mõistetavalt fikseeritud, et KREDIIDIPIIR ON ERALDI TELLITAV LISATEENUS. Kuid apellant on pidanud võimalikuks Tartu Ringkonnakohtule teatada, et krediidipiir EI OLE lepingus sisalduv lisateenus. Sellele ebaõigele väitele ongi apellant rajanud oma õiguslikud põhjendused.
Sama väidet sisuliselt põhjendav lause (p. 3.3, read 5-8) on sisult mitte-arusaadav: “Vastustaja pidi olema teadlik, et olukorras, kus väljahelistamisteenust kasutatakse limiiti ületavas osas, on reaalne, et teenuste edastamine peatatakse, kuid vastukaaluna puudus apellandil mobiilsideteenuse ajutiseks lõpetamiseks imperatiivne kohustus.” Tsiteeritud lausest ei ole väljaloetav mingisugunegi õiguslik argumentatsioon. Nõustun Tartu MK-ga: “Krediidipiiri sisseseadmine sellisel kujul, nagu seda on tehtud pooltevahelises lepingus, ei tohi kanda ainult teleteenuse osutaja huve.” Ja sealt edasi.

3.2. P. 3.3 on apellant püüdnud krediidipiiri mõistet defineerida: “Teadaolevalt tähendab krediit mingisugust etteantavat hüve ning krediidipiirangu sisseseadmisega kaitseb võlausaldaja oma positsiooni, vältimaks olukorda, kus ta peab tagama võlgnikule kindlaks määramata koguses ettemakstuta teenust.” Selle definitsiooniga ei ole võimalik nõustuda. Kuivõrd krediidipiir on lepingu kohaselt ERALDI TELLITAV LISATEENUS, tekib apellandi pakutud tõlgenduse korral küsimus, kes kellelt teenust tellis ja kes kellele teenust osutas. Kas Radiolinja AS tellis teenuse iseendalt ning osutas teenust iseendale?
Tartu MK on selles osas üldiselt aktsepteerinud minu poolt eelmenetluses toodud põhjendusi ning loomulikult nõustun Tartu MK-ga: “Krediidipiiri mõte kaoks kliendi jaoks ära, kui krediidipiiri ületamisel saaks piiramatus koguses teleteenust edasi kasutada. Sellisel juhul saavad kannatada eelkõige kliendi huvid, kes on seadnud piirangu sisse enda huvide kaitseks. Sellise piirangu aktsepteerimisega on teleteenuse osutajal kohustus jälgida, et krediidipiiri ületamisel ei ole võimalik enam suurema summa eest teenust edasi kasutada.”

3.3. Ap-kaebuse p. 3.4 on apellant püüdnud eristada vaidlusalaste mõistete tähendusi. Kuid need mõisted jäeti selgitamata lepingu sõlmimisel. Veelgi olulisem on, et mõistete sisu EI OLNUD VÕIMALIK TEADA SAADA KIRJALIKEST DOKUMENTIDEST. Nimelt liitumislepingu osaks olev GSM 256 KASUTAMISE EESKIRJAD ei ava kõnealuste mõistete sisu. Eeskirjade ÜLDOSAS p. 1.4 on küll olemas alajaotus “Kasutatavad mõisted”. Kuid vastupidiselt minu kui kliendi õigustatud ootusele ei olnud alajaotuses mõnede lepingus kasutatud mõistete sisu avatud. (Need ongi vaidlusalased mõisted.) Mõistete sisu avamise asemel tegeleb alajaotus 1.4 protseduuride kirjeldamisega: 1.4.5. SIM-kaardi avamine; 1.4.6. SIM-kaardi sulgemine; 1.4.7. Liitumislepingu sõlmimine; 1.4.8. Liitumislepingu jõustumine; 1.4.9. Liitumislepingu lõpetamine.
Niisiis mõisteid “krediidipiir” ja “kõnepiirang” EESKIRJADE p. 1.4. KASUTATAVAD MÕISTED selgitatud ei ole. Klient ei saanud MITTE KUSAGILT TEADA, kuidas opereerib Radiolinja AS nende mõistetega ning millise sisu on Radiolinja AS nendele 2 mõistele omistanud. Nõustun Tartu MK-ga: “Kostja ei pidanud teadma, et hageja ettevõte käsitleb krediidipiiri mõiste selle tavapärasest keelelisest tähendusest teises tähenduses.”

3.4. Käesoleva kohtuvaidluse üheks peapõhjuseks ongi see, et Radiolinja liitumislepingu vormi ning GSM 256 KASUTAMISE EESKIRJU ei ole võimalik pidada juriidiliselt ning vormiliselt korrektseteks. Näit. on lepingu ERALDI TELLITAVAD LISATEENUSED lahtris lisateenused ise (kõnede piirangud jm) trükitud niivõrd peenikeses kirjas, et neid ei olegi praktiliselt võimalik välja lugeda. Näib, et firma on olnud huvitatud maksimaalsel hulgal klientide värbamisest selleks vahendeid valimata. Mitte aga teenuste kvaliteetsest osutamisest ning juriidiliselt ning filoloogiliselt nõuetekohaste dokumentide väljalaskmisest.
Järelikult on firma ise vastutav nende poolt väidetud (mõistetele omistatud) väärtõlgenduste eest. Mingisugusest tahtlikust tegevusest kohustuse rikkumisel ei ole võimalik rääkida. Esimese astme kohus on õigesti kohaldanud aegumist. Apellandi vastupidine põhjendus 3.5 on sisult mittemidagiütlev.

Vastavalt ülaltoodule leian, et Tartu MK otsus on põhjendatud ja seaduslik ning ap-kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.


Rein ...

Tartus 5. mail 2008