VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE

Vastus apellandile (hagejale): Elisa Eesti AS


Elisa Eesti AS apellatsioonkaebusele Tartu Maakohtu 24.03.2008 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-07-5314
Vastustaja arvates on Elisa Eesti AS apellatsioonkaebus (edaspidi Kaebus) võetud õigesti ringkonnakohtu menetlusse. Kaebus toimetati vastustajale kätte 17.04.2008. Apellant vaidlustas Tartu Maakohtu 24.03.2008 otsuse (edaspidi Otsus), millega jäeti hagi rahuldamata ning kohaldati hagi aegumist.

Vastustaja ei pea Kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu, esitades alljärgnevas faktilised ja õiguslikud vastuväited Kaebuse nõudmiste ja põhjenduste kohta ning asjaolud, millele vastustaja tugineb.

1. Minu ja Radiolinja Eesti AS (Elisa Eesti AS õiguseellane) vahelise 25.05.2000 liitumislepinguga nr 0160726 (edaspidi Leping) sõlmisime Lepingu olulise tingimusena (TsK § 165) väljuvate kõnede krediidipiiriks 800 krooni.

Formaalloogika defineerib „mõistet“ kui mõtlemise vormi, mille puhul asjad, nähtused, protsessid jm on kirjeldatud nende oluliste tunnuste kaudu.

Õiguskindluse põhimõte koosneb määratuse ehk õigusselguse ja usalduskaitse ehk õiguspärase ootuse põhimõttest. Õigusselguse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 13 lg-st 2. Euroopa Inimõiguste Kohus väidab oma 27.10.1978 otsuses Sunday Times vs Ühendkuningriik antud juhtnööris: „... . Kuigi kindlus on väga soovitav, võib sellega kaasneda ülemäärane jäikus, ent õigus peab suutma muutuvate oludega kaasa minna. Seetõttu on vältimatu, et paljud seadused on sõnastatud, kasutades termineid, mis on suuremal või vähemal määral ähmased ning mille tõlgendamine ja kohaldamine on praktika küsimus.”

Tõlgendamise abil väljendatakse normi ja lepingutingimuse mõtet täpsemalt ja selgemalt, kui seda on tehtud normis/leppetingimuses eneses. Normi/leppetingimuse tõlgendamise eesmärk on nende määrava mõtte ja otstarbe (ratio legis) väljaselgitamine normi/leppetingimuse rakendamise ajahetkel.

Terminit ehk erialamõistet „krediit“ võib definitiivselt määratleda järgmiselt: „kaupade või raha võlguandmine, laen, mis kuulub kokkulepitud ajal kokkulepitud tingimustel tagastamisele kokkulepitud tasu (intress) eest. Eelarves määratud summa, mille piires teostatakse kulutusi teatud otstarbeks.“

Termin „krediidipiir“ on üldlevinud tavaarusaama kohaselt mõistetav summana, mis on kliendil lubatud olla võlgu teenuse pakkujale. Teenuse krediidipiiri ehk (eesti keeles) usalduspiiri all mõistetakse teenuse seda rahalist väärtust, mida on võimalik kliendil kasutada enne teenuse eest maksmist. Usalduspiirini jõudmisel teenuse osutamine katkestatakse.

Olin teadlik asjaolust, et teleoperaatorfirma Q GSM (TELE 2) lülitas minu psühholoogist sõbral Tõnis Siim’ul tema kõnede lepingulise krediidipiiri täitumisel korduvalt väljahelistamisteenuse välja.

Ka hagejale kuuluva mobiilsideoperaatori TeleYks reklaamvoldikus – see on võimalik edaspidi vajadusel hankida – teatati kõnepaketti kiites selgelt, et 800-kroonine krediidipiir on kasulik ka kliendile, «sest mobiili kadumise korral ei saa võõras Sinu mobiili piiramatult kasutada». (TeleYks asjaajamine toimub hageja kirjablankettidel ning kontorites ning sealne võlgnik vastutab hageja ees.)

Hageja käsitles Lepingus lisateenusena vormistatud krediidipiiri mitte tavapäraselt ja üldarusaadavalt ning kliendi jaoks üheselt mõistetavalt, vaid spetsiifiliselt ainult selle firma spetsialistidele arusaadavalt. Kui on tegemist mingi üldtuntud mõiste kasutamisega eriliselt ja piirangutega, tulnuks hagejal see mõiste piisava põhjalikkusega lahti seletada ja defineerida selliselt, et see oleks mõistetav ka kliendile.

Mõni aeg pärast minuga juhtunud segadusi krediidipiiri asjus muutis hageja oma liitumislepingu blanketi sisu krediidipiiri formuleeringu osas, millega ta tunnistas ise, et endine formuleering oli nende seisukohalt ebaõnnestunud, kuna andis kliendile lepingutingimusi tõlgendades õigustatud ootuse, et sarnaselt TELE 2-le lülitub väljahelistamisteenus õigel ajal automaatselt välja.

Seega mina kui vähemalt keskmise õigusteadvusega isik mõistliku tarbijana saingi tõlgendada ülaltoodut arvestades Lepingu terminit „krediidipiir“ olemuslikult üksnes nii, et minu krediidipiiri ületamisel suletakse minu väljahelistamisteenus – s.o hageja lõpetab minu vastava õiguse kasutamise võimaluse sidetehniliselt. Eelkirjeldatuga seoses arvestasin vastaval tegevusalal mõistele „krediidipiir“ tavaliselt antavat tähendust ning mulle teadaolevat mobiilsideturul väljakujunenud tava (VÕS § 29 lg 5 p-d 5 ja 6). Antud tõlgendust tuleb lugeda mõistlikuks VÕS § 7 tähenduses, kuna samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt sellist tõlgendust mõistlikuks, arvestades võlasuhte olemust, Lepingu eesmärki ja mobiilsideturul väljakujunenud tava ja praktikat.

Nii pidi mõistma/tõlgendama antud Lepingu tingimust ka Lepingu pooltega sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel (VÕS § 29 lg 4), kuna see tuleneb Lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (VÕS § 29 lg 6).

2. Minu telefon koos Lepingu järgse SIM kaardiga sattus õnnetu juhuse läbi vastutustundetute isikute Nikolai Saveljev’i ja Margus Jänes’e valdusse, kes seda pahatahtlikult kuritarvitasid. Kuna Lepinguga oli lepitud kokku kõnede krediidipiiriks 800 krooni, siis ma ei hakanud politseiga neid taga otsima, olles õigustatud ootuse tõttu kindel, et hageja lülitab krediidipiiri ületamisel väljahelistamisteenuse automaatselt välja. Seejuures lohutasin end sellega, et ülalmärgitud isikud saavad kuritarvitada minu telefoni üksnes mõnesaja krooni ulatuses, kuna enne nende kätte sattumist oli sellega räägitud ca 400-500 krooni ulatuses.

3. Ülalkirjeldatud asjaolud on tõendatud lisaks tunnistaja Tõnis Siim’u kohtuistungil antud ütlustega.

4. Hageja, mitte sulgedes minu Lepingu järgse SIM kaardi väljahelistamisteenust krediidipiiri ületamisel, rikkus kahtlemata otseselt ja oluliselt 1. septembril 1994 jõustunud TsÜS § 108 lg 1 nõudeid, mille kohaselt tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuse täitmisel tuleb toimida heas usus. Seega hageja, mitte täites eelmärgitud kohustust minu kui oma tarbijast kliendi ees, ühtlasi tekitas endale kahju – see jäänuks ju olemata, kui hageja kooskõlas hea usu põhimõttega (VÕS § 6) sulgenuks teenuse õigeaegselt.

5. Antud asja iseärasust arvestades hagejal puudub Lepingu järgi sisuliselt õigus nõuda minult krediidipiirist suurema summa tasumist. Hageja aga esitas 07.09.2000 mulle tasumisele kuuluva summana saldoseisu koguni 9703,20 kr, mis ületas rohkem kui kümnekordselt kokku lepitud krediidipiiri. Pärast minu mittenõustumist krediidipiirist suurema summaga vähendas hageja summat ca kolm korda. Miks nii ja mitte kaks või kümme korda, on jäänud mulle tänaseni arusaamatuks. Uueks summaks sai 3 829,60 krooni. Olles saanud esimese krediidipiiri ületava arve, käisin Radiolinja Eesti ASis klienditeenindaja Toomas Tederi juures, avaldasin protesti Lepingust mittekinnipidamise eest ja nõudsin väljahelistamisteenuse sulgemist. Kahjuks Radiolinja Eesti AS eiras seda nõuet, kuid hiljem pärast minu järjekordset protesti oldi nõus ca 5 900 krooni nõudesummast maha arvama.

Tasusin hagejale heas usus 800 krooni, s.o kokkulepitud krediidipiiri ulatuses. Praegu on esitatud põhinõue 3029,60 krooni ning lisaks viivised.

6. Ülaltoodut arvestades ei saa rääkida minu poolt kohustuse täitmisest tahtlikust kõrvalehoidmisest ega seetõttu ka hageja antud nõude aegumistähtajast 10 aastat (TsÜS § 146 lg 4). Ka kohus on jõudnud Otsuses samasugusele õigele järeldusele ning kohaldanud aegumist õigesti ja põhjendatult.

Leian, et isegi juhul, kui hageja oleks esitanud minu vastu samas nõudes hagi õigeaegselt ehk 3 aasta jooksul, tulnuks see jätta kohtul rahuldamata kui alusetu.

7. Kaebuse väited kohtu poolt materiaalõiguse väärast kohaldamisest on ebaõiged ning ei anna alust Otsuse tühistamiseks.

Lisaks püüab apellant kohut pahatahtlikult eksitusse viia, väites Kaebuse p-s 3, et "krediidipiir ei ole lepingus sisalduv lisateenus". Tegelikult aga asub nn kogumõiste "krediidipiir 800 krooni" klienditeenindaja Toomas Tederi poolt suurelt ja väljapaistvalt ning rõhutatult käsitsi väljakirjutatuna just lisateenuste peatükis pealkirjaga "eraldi tellitavad lisateenused" (vt Liitumislepingu nr 0160726 "eraldi tellitavate lisateenuste" peatükis, mis asub eraldi kastis). Seega "krediidipiir 800 krooni" on nii teenust osutava firma kui ka kliendi jaoks kahtlemata imperatiivse tähendusega hagejat vastaval viisil käituma kohustav Lepingu tingimus.

Seega Otsus, sh aegumise kohaldamine, on igati seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus Otsuse tühistamiseks ja Kaebuse rahuldamiseks.

8. Lisaks märgin, et hageja on mind enam kui 7 aasta jooksul alusetult ja pahatahtlikult tülitanud-ruineerinud ning tekitanud minule materiaalseid kaotusi/kulutusi tingitult oma alusetust nõudest minu vastu. Eeltooduga hageja tekitas minule füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi ehk VÕS § 128 lg 5 mõistes mittevaralist kahju ning lisaks VÕS § 128 lg 3 mõistes otsest varalist kahju.

Minu tervis on just hageja alusetu nõudmise tõttu tõsiselt kannatada saanud (sh stressist tingituna tüsenemine 115 kg-ni, kõrgvererõhutõbi, tarvitan vererõhku alandavaid ravimeid ja südame aspiriini). Seega hageja on minu õiguste olulise rikkumisega tekitanud minule olulised tervisekahjustused VÕS § 1045 lg 1 p 2 tähenduses.

Soovin asja arutamist kohtuistungil.

Eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-st 642

p a l u n:

2) jätta Kaebus rahuldamata tervikuna ning Tartu Maakohtu 24.03.2008 otsus muutmata;
3) jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud apellandi kanda.



Lisa: vastuse ärakiri



Lugupidamisega








Rein